09.11.2022
Tee-ehitus
Eesti Taristuehituse Liidu (ESTEL) vaates on riigi teehoiukava 2023–2026 eelnõus seisev kavatsus taotleda Euroopa Komisjonilt kahe põhimaantee väljaehitamise tähtaja pikendamist aastani 2050 lubamatu, kuna juba praegu on Eestis olemasolevate teede säilitamise remondivõlg kasvanud juba üle nelja miljardi euro ning probleem süveneb.
Liidu tegevjuht Tarmo Trei ütles, et teisipäevane uudis riigi plaanist pikendada kohustust põhimaanteede väljaehitamisest Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Uulu-Ikla lõigul ning Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Ülenurme-Luhamaa lõigul kuni aastani 2050 praeguses olukorras arusaamatu ning niigi süngele olukorrale Eesti teedevõrgu arendamises ja tee-ehituses veel lisavinti peale keerav.
“Aina raskem on aru saada, miks riik ei väärtusta oma teedevõrgu arendamist ja seekaudu ka valdkonnaga seotud kõiki osapooli. Selge see, et praeguses olukorras tuleb teha valikuid, kuhu riigi raha suunata, kuid teedevõrgu arendamisse on pidevad, pika plaani järgi tehtud investeeringud üliolulised,” toonitas Trei.
Ta tõi välja, et näiteks Läti valitsus on otsustanud ehitada 20 aastaga valmis 1054 kilomeetrit neljarealisi teid, toetudes põhimõttele, et igast Läti punktist oleks võimalik jõuda kahe tunniga Riiga. “Isegi kui Läti täidab vaid pool eesmärgist, on see ikkagi umbes kümme korda rohkem kui Eestil viimase 30 aasta ehitustempot arvesse võttes,” märkis liidu tegevjuht.
Allikas: BNS