Peaminister Jüri Ratas keerutas Riigikogu ees pikalt ja laialt Terviseameti jutupunkte, kasutas sõnu nagu “menetleda”, “soovitada”, “tõkestada”, “peaks arutama”, “oleks mõistlik”, “oleme sisuliselt jõudnud hädaolukorda” jne, aga mingeid konkreetseid samme, mida Eestimaa inimesed ootavad, ei tulnud.
Selmet otsustada ja öelda otse “paneme piirid kinni”, “keelame suuremad üritused”, “kuulutame eriolukorra välja” … Tõsi, veel täna tullakse uuesti komisjoniga kokku, et võtta midagi konkreetset ette, sest olukorrad muutuvad iga tunniga.
Kui sotsiaalminister Tanel Kiik on varem rääkinud, et soovitame seda ja soovitame teist, siis keeleliselt on üheselt selge, et soov ja palve ei ole käsk ning soovituse eiramise eest ei saa kedagi vastutusele võtta.
Kõige krooniks istub saalis reformierakondlane Marko Mihkelson, kes tuli alles pühapäeval Tenerifelt, kus samuti leidus nakatunuid. Nii palju siis nende soovituste täitmistest.
Arusaadavalt on tõsine dilemma olemas: kas ülereageerida või alareageerida. Igal juhul passib siia meie rahva vanasõna parem karta kui kahetseda. Kuigi näib, et peaminister lähtub teisest vanasõnast, mis räägib sellele vastu ja kõlab niimoodi, et tark ei torma.