07.02.2020
Tartu rahulepingu sõlmimine tagas, et Eesti riik jääb püsima. Pilt on illustratiivne.
Alles see oli, kui palju vastukaja tekitas punaprofessor Marju Lauristini valimine Tartu aukodanikuks, kusjuures vabadusvõitleja Mart Niklus jäi järjekordselt sellest aust ilma.
Juba tollal arvasid paljud, et punareformistid hakkavad ülikoolilinna marksismi kantsiks muutma, nii nagu tuleb Tartu Ülikoolistki ohtralt vasakliberaalseid algatusi, näiteks õppeprorektor Aune Valki soovitud “enam maa- ja vähem etnosepõhine eesti kultuuri esitlus.”
Nüüd on sama reaktsiooni esile kutsunud padupunase feministi Gea Kangilaski valimine Tartu abilinnapeaks.
“Bolševikud on Taaralinna vallutanud… Varsti peame kõik, hommikust õhtuni, punalippude lehvides Internatsionaali laulma. Nii kaua sai elatud lootuses, et iial enam oma riigis punavõimu ei näe,” kirjutab Urmas Facebookis.
Vasakliberaalid haarasid Läänes esmalt enda kätte ülikoolid ja Eesti omadki on nüüd selliseid ideesid levitamas, Tartu aga on Reformierakonna pesast sotside Smolnõiks muutumas.
Sotsid olid pikka aega tuntud sotsiaalsete algatuste mootoritena, kuid Eestis on nemadki muutunud pigem neomarksistliku ideoloogia maaletoojateks ja ellurakendajateks – ka poliitikasse tulevad sotsiaaltöötajate asemel üha enam poliitkomissarid.