12.04.2019
Tartu rahvuslased talvisel Tartu Rahu aastapäeva meeleavaldusel.
President Kersti Kaljulaidi kavandatav visiit Moskvasse on teinud paljud Eesti inimesed murelikuks.
Möödunud nädalal koostasid Tartu rahvuslased avaliku kirja, et viidata ohtudele, mis Vene välisministeeriumi ja eriteenistuste poolt võivad Eestile osaks saada. Kiri on saadetud ka presidendi kantseleile. Uued Uudised avaldavad pöördumise.
peame oma kohuseks jagada kartusi seoses Eesti Vabariigi presidendi tulevase visiidiga Moskvasse, mille kohta ei ole antud avalikkusele olulist teavet. Kas selle visiidi ettevalmistamisel on osalenud need poliitikud ja ärimehed, kelle isiklikes kitsarinnalistes huvides oleks seaduslike Eesti Vabariigi maa-alade põhiseadusevastane loovutamine naaberriigile? Sealjuures ära kasutades presidendi kunagist küsitavat mõtteavaldust, et ta kavatseb minna Venemaa presidenti tänama juhul, kui õnnestub mõlemapoolselt ratifitseerida Eesti-Vene uus piirileping – mis aga on selgelt Eestile kahjulik ja põhiseadusega vastuolus. Kas sellega tahetakse pakkuda presidendile võimalust olla poliitiliseks kattevarjuks, mille abil seadustada 5,2 potsendi Eesti Vabariigi territooriumi ärakinkimise naaberriigile?
Ka 2012. aastal üritasid teatavad Eesti välispoliitika hallid kardinalid saladiplomaatia malelaual panna Eestit Petserimaa ja Narva jõe taguste territooriumide loovutamise seisu. Kas tookordse ebaõnnestumise järel on nüüdseks leitud uus võimalus teenida Moskva võimurite huve? Loodame väga, et Eesti president ei lase end juhtida Eestile kahjulike kokkulepete suunas. Tulevasel visiidil on karta “Eesti sõpradeks“ kutsutud Moskva mõjuvõimsate lobistide poolt hoolikalt ette valmistatud salakohtumisi mõne duumamehe, töösturi või MID-i pealiku enesega ja seejärel avalikkust jahmatavat “hea tahte“ ühisavaldust Eesti-Vene uue piirilepingu teemal. Eesti Vabariigi president ei tohiks oma isikuga anda sellisteks sobinguteks võimalust.
Ajaloost teame, et välisminister Karl Selter läks 1939. aasta sügisel Moskvasse sõlmima kaubanduslepingut, aga tuli tagasi sisuliselt Eesti riigi surmatunnistusega.
Lisaks, 1994 sõlmiti Lennart Mere osalusel Moskvas mitmed väga küsitavad lepingud, millest tollane Eesti valitsus ei olnud teadlik. Eesti välispoliitika peab käima läbi välisministeeriumi ja olema rahvaesinduse ehk riigikogu tahte väljendus. Praeguse riigikogu enamuse tahet kindlasti ei väljenda loovutusliku ja Eesti huve reetva piirilepingu sõlmimine Kremli võimuritega, kellele on teatavasti kehtestanud sanktsioonid kõik meie olulised liitlased.
Tuletame meelde, et Eesti Vabariigi territoriaalne terviklikkus on püha samamoodi, nagu seda käsitletakse meie sõprade puhul Gruusias ja Ukrainas. Eesti Vabariigi huve kahjustav saladiplomaatia on taunitav. Me ei eita visiitide vajalikkust, ent vaevalt nõuab renoveeritud saatkonnahoone vabariigi presidendi õnnistust. Küll aga nõuab tema tarkust saatkonnahooneid käsitlev riikidevaheline leping. Saatkonnahooned on olemas Eestil ja Venemaal teineteise pealinnas, aga Eestil pole kunagise Pirita piirivalvekordoni mõõtu eriülesannete keskust Moskvas, nagu Venemaal on jätkuvalt Tallinnas. Sellest keskusest jälgitakse hoolega elu ka Kadriorus. Eesti presidendil oleks võimalus riikidevaheliste heanaaberlike suhete edendamiseks, kui ta alustaks läbirääkimisi Venemaa jälgimiskeskuse Tallinnast eemaldamise asjus.
Eesti Vabariigi terviklikkuse ja riiklike huvide eest seismisel palju jõudu ja tarkust soovides
Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esimees Osvald Sasko
EKRE Tartu ringkonna esimees Indrek Särg
Erakond Isamaa liige Aldo Kals
Erakond Põllumeestekogu – Vabaduspartei esimees Rein Koch
Tartu Rahu Põlistamise Seltsi juhatuse liige Priit Rajasaar