Sõjauudiste pealetulekul on koroona jäänud justkui tahaplaanile. Kui enne loeti igal hommikul raadiouudistes üles mitu inimest on ööpäevas covid-isse nakatunud, mitu vajab haiglaravi ja mitu surnud, siis nüüd loetakse selle asemel, kui palju tanke Ukrainas pihta sai ja mitu pommi agressorid teele saatsid. Ja räägitakse hoopis gripilainest. Ometi on midagi siiski ka koroonast kuulda.
Terviseameti andmetel nakatus eelmisel nädalal koroonaviirusesse 2097 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimest ja 1099 vaktsineerimata inimest, vahendas Delfi.Siin on tähelepanuväärne, et vaktsineeritud inimesi nakatus poole rohkem!
Aga veel fakte: 15. nädalal suri 22 inimest vanuses 54-95 eluaastat, surijate keskmine vanus oli 82,7 eluaastat. Eestis on koroona vastu vaktsineeritud pisut alla 63% rahvastikust.
Täna vahendab ERR, et Eestis pole tellitud vaktsiine enam kuhugi panna. Aastatagusest koroonavaktsiini puudusest on saamas vaktsiiniuputus. Huvi süsti saada jääb kõikjal üha vähemaks, kuid tehased huugavad täistuuridel, sestap kuhjub koroonavaktsiini ladudesse.
Kolm nädalat tagasi otsustas valitsus annetada 265 000 vaktsiinidoosi. Soovija saaks nii Janssenit kui Pfizerit, kusjuures viimase seas on ka hulk lastele mõeldud doose.
Abivajajate leidmine muutub aga üha raskemaks.
Juba praegu on terviseameti laos umbes pool miljonit vaktsiinidoosi. Tervishoiuteenuse osutajate käes on umbes 150 000 doosi. Sel aastal peaks Eestisse tulema veel 1,2 miljonit doosi ning järgmisel aastal 1,3 miljonit. Võrdluseks, alates aprilli algusest on tehtud 850 esimest süsti.
Arvestades tõika, et vaktsiinide säilimisaeg pole kuigi pikk, võib ennustada suure hulga raha korstnasse kirjutamist. Nii, et kobarkäkk jätkub.
Muidugi ei tasu selle taustal välistada survet nn neljanda doosile.