Ministrid kinnitavad, et maanteede neljarajaliseks ehitamine jätkub, kuid PPP-ga katsetamine vaadatakse üle. Kui uus valitsus tõmbab eelmise rahandusministri tee-ehitusplaanile kriipsu peale, kannatab sellega nii turvalisus kui ka regionaalareng.
Helme tahtis ehitada 21-kilomeetrise lõigu Tallinna-Pärnu maanteed neljarajaliseks, kasutades selleks PPP (public-private partnership, avaliku ja erasektori koostööprojekt) rahastust. See tähendab, et ettevõtted võtavad laenu, ehitavad tee valmis ja riik maksab siis neile 23 aasta jooksul laenu osamaksetena tagasi. Nii pääseks valitsus riigivõla real summa kasvatamisest ja saaks ühtlasi lõpuks järele proovida, millised plussid ja miinused PPP-projektidel ilmnevad – riik pole seni veel ühtegi taristuobjekti sedaviisi ehitanud.
Nüüdne rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) seda skeemi ei poolda, samuti lõi põnnama majandus- ja taristuminister Taavi Aas (Keskerakond), kes enne Helme plaani takka kiitis.
Delfi kirjutab, et hoogsalt alanud projektile sama suure hooga kriipsu peale tõmbamine paneb küsima, kas neljarajaliste teede ehitusega nii Tartu, Pärnu kui ka Narva poole üldse edasi minnakse.
Nõnda räägib uus valitsus küll Rail Balticust, küll Helsingi tunnelist, kuid oma teid korda ei saada, mis on aastaid probleemiks olnud. Seda nii ohutuse koha pealt kui ka paremate ja kiiremate ühenduste loomise poolest pealinna ja ülejäänud Eestimaa vahel.
Nordeconi juht Gerd Müller sõnas Delfile, et suures pildis peaksime olema kriitilised linnadevaheliste teede väljaarendamise puhul – selles on riik juba mitu kümnendit maha jäänud.
Teise suure tee-ehitaja Trev-2 juhi Sven Pertensi sõnul tuleb eelmist valitsust kiita, sest pandi paika konkreetsete aastate ja tähtaegadega programm.
Ta kiitis Helme pikka vaadet, et põhimaanteed 10–15 aastaga välja ehitada. „Väga oluline oleks, et see kontseptsioon jääks nüüd püsima ja me lõpetaks sellest rääkimise ja asume tegutsema,” ütles Pertens.