20.09.2021
Kas nad kõik on õnnetud abivajajad? Võib-olla. Aga kõik nad on maksnud kurjategijatele suuri summasid.
Meedia kirjutab iga päev pikki südantlõhestavaid lugusid õnnetutest migrantidest Vahemerel või Valgevene piiridel, kuid ajakirjandusest ei leia mitte ühtegi analüüsi neist hiigelsummadest, mis on 2015. aastast saati rahvusvahelise inimkaubanduse tuludesse voolanud. Euroopasse on ju saabunud sajad tuhanded ja isegi miljonid.
Meedias on opereeritud erinevate summadega, mille järgi Liibüas makstakse üle Vahemere vedamise eest 2000-3000 eurot inimeselt, kuid on ka “pakette” ehk näiteks Afganistanist (enne Talibani võimulepääsu) maksis teekond Euroopasse 12 000-15 000, kusjuures hinna sees on kogu teekonna läbimine.
Kui Leedus algas rändekriis, kirjutati sellest, kuidas ülesaanutel olid vastas juba taksod ja eraautod, mis eeldab võrgustikku. Kes on juba Euroopasse saanud ja tahab edasi Suurbritanniasse, peab omakorda maksma La Manche`i väina ületamise eest. Sahara-tagusest Aafrikast tulijad maksavad enne Vahemere paadisõitu ka autodel läbi kõrbe toomise eest.
Suured rahad liiguvad kindlasti ka migrantide toomisel Valgevenesse ja nende edasisuunamisel Euroopa Liidu riikidesse.
Kõik see lubab ka ilma üldsummasid teadmata eeldada, et rändega seotud inimkaubanduses liiguvad tohutud rahad, mis lähevad kurjategijate arvetele. Selle raha eest ei hakka keegi rajama niisutussüsteeme või haiglaid, vaid kõik see rakendub kuritegelike struktuuride mõju suurendamisse. Massiränne toidab inimkaubandust, too omakorda ebaseaduslikkuse levikut.
Massirände kaudu inimkaubandusele minevatest hiigelsummadest ei räägita vasakliberaalses massimeedias ennekõike seetõttu, et see diskrediteeriks kogu seda rändeprotsessi – see peab inimestele meelde jääma kui õnnetute abistamine ja päästmine. Sellest, et iga migranti enne paati astumist inimkaubitsejale rahapataka ulatab, ei soovi keegi rääkida.
Teine, ja isegi olulisem moment seisneb selles, et inimkaubanduse rikastumises on olemas ka mõjukad kaasosalised ja “kasulikud idioodid”. Laias laastus tähendab kogu liberaalse Lääne “õilis” idee aidata migrante seda, et inimkaubanduse rikastumisvõimalused jäävad ja tugevnevad. Otsest legaalset migratsiooni ei julge keegi algatada, sest see tooks kohe kohale suure osas Aafrikast ja Lähis-Idast, mida haldama pole Euroopa lihtsalt võimeline.
Seetõttu sobib Euroopa Liidule illegaalne immigratsioon, mida üritatakse mitmesugustel viisidel kontrollida, jättes osa migrante saatuse hoolde ja tuues teisi võimalusel üle, et siis laiali jaotada – tundub küünilisena, aga just see praegu toimib. Rändele piiri panna ei tohi, selle eest lööks mõjukad vasakliberaalid rännet piiravad valitsused, riigid ja rahvusvahelised ühendused kohe risti, rände vabakslaskmist ka ei saa korraldada, seepärast ongi status quo liberaalsele Euroopale meeltmööda.
Pole teada, kui palju saavad erinevad Euroopa institutsioonid ja nende juhid osa inimkaubanduse rahadest, kuid pole võimatu, et kurjategijad maksavad poliitikutele, et nende rahasoon ikka alles jääks. On teada, et Itaalia maffia-laadsed organisatsioonid haldavad osa rändest, võttes enda kätte migrantide abistamiseks mõeldud toetused, mille eest küll midagi rajatakse, aga ka ise saab “nokka kasta”. Migrandid töötavad Itaalias ka maffia ettevõtetes.
Inimkaubandusega on otseselt seotud ka paadipõgenikke päästvad vabaühendused – Itaalia politsei andmetel on neil isegi raadioside, kus inimkaubitsejad annavad teada koordinaadid, kuhu paadid jäeti või suunduvad. Tegu on otsese koostööga ideoloogiliste pagulasorganisatsioonide ja kurjategijate vahel.
Liberaalne Euroopa hoidub iga hinna eest piiride sulgemisest, mis oleks ainus võimalus inimkaubanduse lõpetamiseks või vähemalt oluliseks piiramiseks. Seega massiränne jätkub, Euroopas kasvavad sellest tekkivad pinged, kuritegevus kosub ja seadustele sülitatakse juba kogu Vanas Maailmas, kus peatamatult läbi terve kontinendi kihutamine pole enam mingi kunsttükk.