18.07.2021
Heino Märks
Hiljuti liitus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga HEINO MÄRKS, mitmekordne Eesti meister maadluses, kauane kaitsejõudude spordijuht ja mitmete spordialaliitude juhatuse liige. Ta ei suutnud poliitikat enam käed rüpes pealt vaadata.
Seni hoidis Heino Märks end poliitikast eemal, sest on töötanud poole oma elust apoliitilisust nõudvatel erialadel. Nüüd, mil pensioniaeg kaitseväest kätte jõudis, tundus olevat õige aeg suunata oma energia ka mujale. „See, mis praegu ümberringi toimub, ületab igasuguse valuläve,“ põhjendab ta poliitikasse tulemist.
Kunagise julgestuspolitseina ei kiida ta heaks politsei ülereageerimist kevadistel piirangute vastastel kogunemistel Toompeal, sest sellised meeleavaldused on kindel osa demokraatiast. „Igal juhul anti meie vaenlastele kätte kaardid, mida saab kasutada propagandas ehk panna kõrvuti Tallinn ja Minsk. Mis politsei tegevuse mõte oli, jääb minu jaoks arusaamatuks,“ lausub Märks.
Kiidusõnu pole tal põhjust lausuda ka kahe viimase presidendi – Toomas Hendrik Ilvese ja Kersti Kaljulaidi – tegevuse kohta. Märks meenutab Kaljulaidi käitumist hiljutisel Aafrika visiidil, kus president kätega vehkides õpetas, kuidas paista silma mustal mandril. Heino: „Olen ise käinud Aafrikas üle kümne korra. Juba need inimesed, kes mind minu tasemel vastu võtsid, olid harinud end Euroopas või Ameerika Ühendriikides. Tulla ja hakata neile esinema stiilis, mida Kaljulaid harrastas, on väga piinlik. Pigem on meil nende käest väga palju õppida.“
Muuseas, presidendiametiga on Märksil isiklik kokkupuude – 1990. aastatel julgestuspolitseis töötades juhtis ta muuhulgas ka president Lennart Meri turvameeskonda. Meriga kokkupuutunud inimestel on alati mõni huvitav lugu pajatada. Märks meenutab, kuidas Merile ei meeldinud mustas ülikonnas turvamehed, mistõttu tuli sageli käia erariides – et mitte äratada tähelepanu ja olla kindel, et „number üks“ on rahul.
Laulupeole tuli üks turvamees siiski mustas ülikonnas ja istus Meri selja taha. Lennart vaatas üle õla, andis talle õhupalli ja mainis: näed, ma ju ütlesin, et mul on siin oma rahva keskel turvaline olla. Praegu Tallinna Lennujaamas asuvale Lennart Meri Mercedesele kuuluvad aga Märksi sõnul väga paljud Eesti teede kiirusrekordid. Võrreldes Lennart Merit edasiste presidentidega, ütleb vastne rahvuskonservatiiv, et Meril olid mõned puändid – näiteks kaitseväe juhataja vahetus –, mis jäid paljudele arusaamatuks.
Eesti kõige tasakaalukam president oli Märksi hinnangul aga EKRE praegune auesimees Arnold Rüütel, kel olid suurepärased nõunikud. Kaasatud olid oma valdkonna helgemad pead ja kõik toimis. „Pärast Rüütlit oleme kivina mäest alla kukkunud. Raske on leida midagi positiivset.“
Miks otsustas Märks liituda just EKRE-ga? Ta räägib, et rahvuskonservatiivid on teinud poliitikas seda, mida on lubanud. Erakond on end tõestanud nii valitsuses kui ka opositsioonis ning hoidnud oma programmist kinni.
23 aastat kaitseväes tegutsenud Märksi sõnul on EKRE trumpideks muuhulgas brigaadikindral Alar Laneman ja kolonelleitnant Leo Kunnas. „Kaitsevõimes võiks Eesti siiski Leedule järele jõuda, oleme neist maas kaheksa aastat. Samuti jätab soovida personalipoliitika. Peaksime Soome eeskujul kehtestama väljateenitud aastate pensionisüsteemi.“
Muutmist vajavaid asju on Märksi hinnangul paljudes valdkondades. Ta on ka kirglik jahimees ning räägib, kuidas jahinduses on olukord täiesti jaburaks läinud – ühel pool on niinimetatud loomakaitsjad ja teisel pool maaomanikud. Ta toob näiteks kevadise hanerände, mille puhul on olukord läinud sedavõrd absurdseks, et varsti kaevatakse kohtusse ka muttide püüdmine.
Mis puutub majandusse, siis on Märksi arvates kogu püramiidi alumise osa kindlustatus kehv. Huvi tuntakse ainult suurfirmade tegevuse ja toetuse vastu, kuid see pole jätkusuutlik. Tegelikult on oluline hoopis püramiidi vundament, väikeettevõtjad.
Samuti tuleks tema arvates panna kalevi alla niinimetatud rohepööre, seda seniks, kuni pole suudetud välja mõelda tootmist, mis tagaks tööhõive Ida-Virumaal.
Hariduses peaks Märksi arvates järgima Soome mudelit. Lisaks õpetajate palgatõusule tuleks rohkem kaasata noori spetsialiste.
Märks tahab anda oma panuse riigi alustala püsimisse, alustades kohaliku omavalitsuse tasemelt. „Peame tegema asju paremini, et maal oleks tore elada. See puudutab nii paremaid teid kui ka kiiremat internetti. Kiire internet tuleks tagada kogu Eestis enne, kui hakata ehitama Rail Balticut.“
Heino Märks
● Heino Märks sündis 11. märtsil 1971 Kohtla-Järvel.
● Tuli vabamaadluses 1996. aastal poolraskekaalu Eesti meistriks ja 2001 raskekaalu Eesti meistriks. Kuulus 1995. aastal Eesti koondisse.
● Töötas 1995–1996 Üksik-sidepataljoni spordiinstruktorina ning aastast 1996 kaitsejõudude kehalise kasvatuse ja spordi ülemana.
● Oli 2002–2004 Rahvusvahelise Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) distsiplinaarkomisjoni liige.
● Kuulus 1997–2002 ja 2009–2020 Maadlusliitu, 2001–2008 Triatloniliitu, 2000–2006 ja 2010–2016 Laskesuusatamisföderatsiooni. kuulub aastast 2009 Budo Föderatsiooni ja aastast 1998 Kaitsejõudude Spordiklubi juhatusse.
● Oli 2019–2021 Eesti Vehklemisliidu peasekretär.
● Aastast 2021 Eesti Arvutispordi Liidu president.