25.07.2020
Kohtusse ei saa pöörduda, kui kaebus on asjas, mis ei mahugi normaalsuse piiridesse. Pilt on illustratiivne.
Osalevad TBGL-i esindaja Mati ja tavakodanik Juku.
Juku – Alustuseks peaksime ehk määratlema, millisest võrdsusest me räägime. On nii öelda praktiline võrdsus ja juriidiline võrdsus. Praktilisest vaatevinklist oleks ju ideaalne, kui oleksime kõik võrdselt ilusad, võrdselt tugevad, võrdselt targad, võrdselt andekad, võrdselt terved, võrdselt õnnelikud, kasvõi võrdselt rikkad. Juriidilises mõistes oleks ideaalolukord, kui meil kõigil oleks õigusaktidega tagatud võrdsed ja ühesugused õigused. Kumma võrdsuse üle me arutleme?
Mati – Noh, see praktiline võrdsus ei ole kuidagi meie mõjupiirkonnas. Loodus on selles osas otsused meiega konsulteerimata ära teinud ja reaalselt muuta suudame siin väga vähe. Arutame ikkagi juriidilise võrdsuse teemadel.
Juku – Hüva. Kuigi ma eriti ei oskagi selles osas vist palju kaasa rääkida. Ma lihtsalt ei taju siin kuigivõrd puudujääke. Või kuidas? Milles sina siin vajakajäämist näed? Või teeme siis lihtsamalt – nimeta mõni, mistahes seadusega tagatud õigus, mis minul on ja sinul ei ole?
Mati – Küllap võiks mitmeid ebavõrdsusi välja tuua, aa hüva, võtame siis meie seisukohast selle peamise ja ühiskonnas enim kõneainet pakkunu – kooselu, abielu. Sa ju ei saa väita, et siin oleks võrdsus?
Juku – Muidugi saan. Ja väidangi – minul ei ole ka selles konkreetses valdkonnas mitte kriipsuvõrragi rohkem õigusi kui sinul.
Mati – No kuule nüüd! Ära püüa musta punaseks teha. Tead väga hästi, et sinul on võimalus abielluda soovitud isikuga, minul mitte.
Juku – Oioioi! Oleks see vaid nii! Mitte keegi ega miski, ka mitte ükski seadus ei anna ega ei saagi mulle anda õigust abielluda, kellega soovin. See oleks ka jabur. No näiteks tahaksin naituda Anne Veskiga – milline seadus mulle seda võimaldab?
Mati – Ära aja asja absurdiks. Said väga hästi aru, millest ma räägin.
Juku – Ei, ei saanud. Katsu olla konkreetne ja mitte uduselt üldsõnaline. Mida sellist sina ei saa teha, mida seadused mulle lubavad?
Mati – Abielluda armastatud inimesega – sina saad, mina ei saa! On nii?
Juku – Oot-oot! Esiteks ei ole mitte üheski õigusaktis käsitletud, isegi mitte mainitud armastust. Ja teiseks ei oleks ka kuidagi võimalik seadustega reguleerida mitte midagi armastusega seonduvat.
Mati – No aga pere, kooselu rajaneb ju eelkõige armastusele, või kuidas?
Juku – Reeglina jah, kindlasti. Kuid sellel ei ole midagi pistmist õigusaktidega. Armastus ei ole ometi ju kuidagi juriidiliselt korraldatav. Pealegi ei sea ka ükski seadus näiteks abiellumisele eeltingimuseks armastuse olemasolu. Ja ilmselt ei meeldiks meile kummalegi, kui seadusandja hakkaks kuidagi armastust reglementeerima. Seega räägime ikkagi neist õigustest, mis on sätestatud määrustes, seadustes, eeskirjades, normides ja nii edasi. Endiselt ootan – milline minul olemasolev õigus sinul puudub?
Mati – OK, räägime siis lihtsalt ja läbipaistvalt. Mina olen mees, sina oled mees. Minu elukaaslane on mees, sinu elukaaslane on naine. Mina ei saa oma elukaaslasega abielluda, sina saad.
Juku – Nii? Edasi? Kus on siin ebavõrdsus?
Mati – No kuule! Kui sina saad ja tohid, kuid mina ei saa ega tohi – kas siis ei ole ebavõrdsust?
Juku – Sa hajud jälle libedale jääle. Pidime ju rääkima juriidilistest õigustest, ehk sellest, mida võimaldavad õigusaktid. Perekonnaseadus ei räägi midagi abiellumisest oma elukaaslasega. Või naabriga või kolleegiga või … Esimene paragrahv ütleb lihtsalt ja arusaadavalt – Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Edasi tulevad detailid, aga see on põhiline.
Mati – No näed nüüd!
Juku – Jah, näen küll. Ja kus siin ebavõrdsus on?
Mati – Sina kui mees saad ju abielluda naisega?
Juku – Muidugi saan. Sina saad ka.
Mati – Mis mõttes?
Juku – Täiesti otseses mõttes. Mina saan abielluda naisega, sina saad abielluda naisega – minu meelest täiesti võrdne olukord.
Mati – Aga mina ju ei taha!
Juku – Oota, see on juba hoopis teine temaatika. Kui keegi ei taha talle seadusega antud õigust kasutada, siis on see tema enda asi. Mul on absoluutne õigus minna arstiks õppima. Kui ma seda aga ei taha, kas siis tuleb jutuks mingi ebavõrdsus meditsiinitudengitega võrreldes? Inimese tahtmised on ikka sügavalt isiklik asi, seda ei saa käsitleda ükski õigusakt.
Mati – Nüüd sa ajad asja hirmus segaseks. Mina tahan abielluda teise mehega, aga sellist võimalust seadused mulle ei anna.
Juku – Jah, ei anna. Kuid mulle ka ei anna. Sina ei saa abielluda mehega, mina ei saa abielluda mehega – kust siit paistab ebavõrdsus?
Mati – Sellest, et mina tahan, aga sina ei tahagi.
Juku – Oot, kui ma õigesti mäletan, on sul mingi majandusdiplom Tehnikaülikoolist?
Mati – Jah, mäletad õigesti.
Juku – Nii, minul ei ole. Üsna tõenäoline on, et sa läksid õppima ja lõpetasid diplomiga, kuna sa seda tahtsid. Mina ei tahtnud, ei läinud õppima ja diplomit mul ei ole. Ebavõrdsus? Eks teataval määral kindlasti. Aga milline seadus ja kuidas oleks saanud sätestada, et me mõlemad oleksime tahtnud ja et meil nüüd mõlemal oleks see diplom?
Mati – Loomulikult ei olegi see seadustega reguleeritav.
Juku – Nii, aga kuidas peaksid siis seadused reguleerima seda, kellega mina ja sina abielluda tahame?
Mati – Noh, see on teine asi.
Juku – Ei ole! Juriidika ja seaduslike õiguste seisukohalt on see täpselt sama. Meid on mõlemal ühesugused õigused. Mida tohime, seda tohime mõlemad. Mida ei tohi, seda ei tohi kumbki. Kuidas meie kumbagi puhtisiklikud soovid ja tahtmised haakuvad nende lubatud ja keelatud toimingutega – see on juba meie asi ning seda ei saa mitte ükski seadus korraldada.
Mati – No aga … mmm …
Juku – Vaata asja selliselt. Me mõlemad tohime sõita maanteel autoga, täiesti võrdselt. Õigus? Õigus. Nii, kumbki meist, taas täiesti võrdselt, ei tohi sõita maanteel diiselveduriga. Õigus? Õigus. Sina, kui normaalne inimene, ei tahagi veduriga sõita, sulle piisab autost. Aga mina ei taha autot, tahan sõita veduriga. Ja näed – ei tohi! Kas mul on põhjust rääkida ebavõrdsusest?
Mati – Nojah… kui niimoodi võtta…
Juku – Aga kuidagi teisiti ju ei saagi võtta.
Mati – Ja ikkagi – miks ei võiks mees mehega abielluda? Või naine naisega? Mis sellest siis sinu meelest nii hullu oleks?
Juku – Ei miskit hullu. Minu poolest abiellugu.
Mati – No aga sellist õigust meie seadustes ei ole.
Juku – Ahhaa! Nüüd tuli ära! Said ikka ise aru, mida äsja ütlesid?
Mati – Mis mõttes?
Juku – Aga selles mõttes, et sellist õigust meie seadustes ei ole. See on kogu selle teema tuum ja suur vale. Asi ei ole õiguste ebavõrdsuses, vaid selles, et üks teatav õigus puudub, seda ei ole kehtestatud, seda ei ole kunagi olnudki. Ja seejuures puudub see õigus täiesti võrdselt meil kõigil. Seega, ole nüüd mees ja sõnasta ise, mis see on mida te taga ajate ja mille eest võitlete? Võrdõiguslikkus see ei ole, nagu me äsja selgeks saime. Mida te siis tegelikult soovite?
Mati – Hmm… no ilmselt… et selline õigus kehtestataks…
Juku – Vat nii! Te tahate täiesti uue ja enneolematu õiguse loomist. Selles ei ole midagi ebatavalist. Uusi õigusi luuakse pidevalt, vastavalt elu ja tehnoloogiate arengule. Enne autosid ei olnud liikluseeskirju, praegu on elektritõuksid tänavatel, aga vastavaid õigusakte pole, tuleb alles luua. Ehk – täiesti loomulik protsess. Nüüd on vaid küsimus – miks te otse, ausalt ja avalikult ei räägi, et tahate täiesti uue õigusregulatsiooni loomist? Miks te eksitavalt räägite kogu aeg võrdsusest, mida justkui ei oleks?
Mati – Noh… seda… ma ei teagi… Kuidagi nagu arusaadavam on niimoodi…
Juku – Ahhaa! No just! Võrdsete õiguste puudumisest rääkimise korral on muidugi alati neid, kes asjasse süveneda ei viitsi või ei suudagi, kuid tunnevad inimlikult kaasa neile vaesekestele, kellel justkui teistest vähem õigusi on. Nii on võimalik ühiskonnas toetust leida. Kui te aga deklareeriks ausalt, et kõik on küll võrdne, kuid te lihtsalt tahate ühe uue õiguse kehtestamist, mis muide mitte kedagi teist ei huvita, siis oleks ka ühiskondlik toetus praktiliselt olematu. Või mis sa arvad?
Mati (kallutab saatejuhi poole) – sos-sos-ssoss-sus-sus-sos…
Saatejuht – Ajapuudusel peame sellega meie päevakajalise otsedebati siit stuudiost lõpetama. Ülejäänud veerand tundi saateajast täidame teie rõõmuks reklaamidega. Kena õhtut, eelistage eestimaist!
Vahendas Priit Tali