16.08.2021
Kaimar Karu – mees, kellest ei saanud rahvuskonservatiivi, kuid kes arvab, et teab rahvuskonservatiividest kõike.
Kuna peavooluerakonnad ei suuda endale presidendikandidaati leida, käivad paljud ennast ise pakkumas, nagu Kaimar Karu, kes ERR-i arvamusloos on ära märgitud kui “endine väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister” – ära on jäänud sõna “ebaõnnestunud”.
Kaimar Karu surub ennast jõuliselt peale, sest tema lugu “Kaimar Karu: otsime presidenti Eestile, mitte riigikogule” on täis vihjeid sellele, mida ta teeks presidendina, kusjuures suur osa sellest jutust on ümberkirjutatud liberaalsed loosungid.
No mida arvata presidendikandidaadist, kes räägib kantseliidi keeles: “Digitehnoloogiad suudavad oskuslikul kasutamisel anda uue hingamise nii tootmisele, turundamisele kui ekspordile, kuid majanduse edendamisel on olulised nii lühi- kui pikaajalised strateegiad.” Justkui õige jutt, aga mida see ütleb lihtinimesele, kes tahab uut presidenti tundma õppida?
Samas aga äsab Karu kindlalt teatud suunas: “…populistide poolt keerukatele probleemidele välja pakutud lihtsad ebalahendused…”, mis viitab sellele, et tulemas on Kaljulaid vol2.
Kaimar Karu ei mõista, et ta tuli poliitikasse ülimalt ebaõnnestunult, kukkudes kohe sellest ka välja. Ilmselt pidas ta ministritööd ametniku tööks, kus maksab IT-alane kompetentsus, unustades, et ministriamet on poliitiline ja selles viiakse ellu erakonna poliitikat. Kuna Karu sellest aru ei saanud, lõppes ka tema koostöö teda esitanud erakonnaga.
Ega presidendikspakkuja nüüdki tundu riigipea ameti taustast suurt midagi jagavat. Juba see, et ta ebaõnnestus valitsuse liikmena, suutmata teha poliitilist meeskonnatööd, näitab tema sobimatust ühiskonna ühendaja ametisse, mida president kahtlemata peaks olema.
Väga omapärane on lause Kaimar Karu arvamusloost, mis kõlab: “”Quo vadis, Estonia?” küsib president Toomas Hendrik Ilves.” Miks üldse antud kontekstis see ladinakeelne fraas ja veel läbipõrunud ekspresidendi suust? Kuhu Eesti läheb, ei tea hetkel ei Ilves ega Karu.
Kaimar Karu võiks kõigepealt läbi teha ühe ministriaja, leida üles oma maailmavaade ja saavutada mingi tugi ühiskonnas, enne kui presidendiks pürgida ja veel ise ennast sokutades. Praegu saaks Eesti ühiskond endale lihtsalt uue Kaljulaidi, kellest suurt midagi ei teata ja kelle osas tulevad tõenäoliselt kiired pettumised. EKRE on selle läbi teinud ja teab – see vasikas läks aia taha.