Peterburi metroos leidis esmaspäeval aset plahvatus, võimude teatel hukkus vähemalt 10 ja sai kannatada umbes 50 inimest.
Vahejuhtum leidis aset ajal, mil Vene president Vladimir Putin väisas kodulinna. Putin avaldas hukkunute omastele kaastunnet.
“Korrakaitseagentuurid ja eriteenistused teevad kõik endast oleneva, et selgitada välja (plahvatuse) põhjus ja anda täielik pilt sellest, mis juhtus,” ütles Putin, alustades kõnelusi Peterburi väisava Valgevene riigipea Aleksandr Lukašenkoga.
Esialgu ei ole keegi plahvatuse eest vastutust võtnud, kuid arvatakse et see on korraldatud kättemaksuks Venemaa sekkumise eest Süürias võimul oleva Bashir-Al-Assadi poolel.
Lõhkeseadeldis plahvatas kella 14.20 paiku metroorongis Tehnologitšeski Institut ja Sennaja Ploštšad metroojaama vahel. Surma ja kannatada said inimesed ainult rongi 3. vagunis, kus plahvatus toimus. Varem teatati kahest plahvatusest, kuid see info kinnitust ei leidnud.
Kogu Peterburi metroo suleti otsekohe ja julgeolekumeetmeid tugevdati transpordisüsteemides üle kogu riigi. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini ja EL-i välisministrid avaldasid seoses Peterburi metrooplahvatusega kaastunnet.
2010. aasta märtsis sai Moskva metroos plahvatuses surma 40 ja kannatada üle 100 inimese.
2009. aasta 27. novembril hukkus Moskva-Peterburi kiirrongis plahvatuses 26 ja sai vigastada umbes 100 inimest.
AP – Interfax – STT – BNS-UU
Foto: Scanpix
TÄIENDATUD: Peterburi esmaspäevase metrooplahvatuse ohvrite arv on tõusnud 14-ni, ütles teisipäeval Vene tervishoiuminister. “Me võime täna kinnitada 14 inimese surma,” lausus minister Veronika Skvortsova, lisades, et 49 inimest viibib rünnaku järel endiselt haiglas. Kõrgõzstani julgeolekuteenistuse andmeil korraldas plahvatuse 1995. aastal sündinud kirgiis. Vene juurdluskomitee ütles, et Peterburi metrooplahvatuse taga oli 22-aastane Akbaržon Džalilov, kes pani metroosse ka teise pommi, mis suudeti kahjutuks teha. Pommipanija hukkus ka ise. Seni ei ole ükski rühmitus rünnaku eest vastutust võtnud.