13.04.2021
Kaitsepolitsei
Kaitsepolitseiamet toob oma tänavuses aastaraamatus välja, et viimase viie aasta jooksul on Eestis kolmekordistunud riskiriikidest pärit sisserändajate arv. Eriti peaks Eestit mõtlema panema hoiatus, et riskiriikidega seotud kogukondades on aina selgemalt välja joonistumas süsteemsed probleemid, mis soodustavad ja loovad kogukonnasiseseid sõltuvus- ja kuritegelikke suhteid.
„Riskiriikideks peame neid, kus on suur moslemikogukond ja kus tegutseb islamismist ajendatud terrorism, kus on toime pandud terrorirünnakuid,“ selgitab kapo peadirektor Arnold Sinisalu. Indialasi, nigeerlasi, pakistanlasi, iraanlasi, egiptlasi ja teisi oli 2015. aasta seisuga Eestis 2000, praeguseks ligi 6000.
Seejuures tasub teada, et Nigeerias, kust on Eestisse tulnud üle 700 inimese, käib moslemitega asustatud põhjaosas tõeline kodusõda, mida juhib maailma üheks julmemaks terroriorganisatsiooniks peetav Boko Haram. Eestisse saabunud nigeerlased tõenäoliselt oma usulist tausta ei paljasta.
Kapo hoiatab siinsetes migrandikogukondades toimuvate ohtlike protsesside eest – nii näiteks võtavad Eestis ettevõtlusega tegelevad riskiriikide kodanikud fiktiivselt tööle oma rahvuskaaslasi, et soodustada nende sisserännet. Nimetatud juhul saab isik Eestis elamisloa või pikaajalise viisa, mille kehtivuse ajal on tal võimalik otsida tegelik töökoht Eestis või siis edasi liikuda teise Euroopa Liidu riiki.
Kapo lisab, et ka haridusrännet ei kasutata sihipäraselt: õpingute asemel tullakse Eestisse töötama. Tegevusluba nõudval töökohal võimaldatakse töötada rahvuskaaslastel, kellele luba ei ole väljastatud (eelkõige jagamisteenuste platvormidel ning kullerteenuse osutamisel).
Nimetatud tegevustega kaasneb maksudest kõrvalehoidmine ning see paneb uussisserändaja sõltuma ebaseaduslikku tegevust võimaldavast isikust. Islamistliku terrorismi vaates on oluline uute kogukonnaliikmete integreerimine Eesti kultuuri- ja seadusruumi.
Julgeoleku aspektist on oluline, et riigis elavates kogukondades ei tekiks mingit paralleelühiskonda, kus soovitakse usu, elustiili või kultuuri põhjuste varjus luua oma kogukonnasisesed reeglid ning neid peetakse ülimuslikuks elukohariigi seaduste ja ühiskonnanormide suhtes. Kogukondade kapseldumine ja eraldumine on kasvulavaks radikaliseerumisele ja seeläbi terroristideks värbamisele, lisab kapo aastaraamat.
Kapo aastaraamat kinnitab, et Eestil on mitmeid tõmbefaktoreid, mis meile tunduvad hariliku hüvena, kuid parandaksid paljude riikide elanike olukorda märkimisväärselt. “Rände lähteriikides ei ole elu võrreldes eelmise aastaga paranenud. Rände surve Eestisse ei lange. Eesti on sisserändajatele huvipakkuv nii rände sihtriigina kui ka hüppelauana siit edasi teistesse Euroopa riikidesse. Euroopa Liidu liikmesriikide rändereeglid on suhteliselt liberaalsed, nii ka Eestis.”
“Terrorismi ohutase on Eestis madal, kuid need ilmingud ei ole välistatud. /…/ Samas ei ole Eesti kõrvalejäänud ka rahvusvahelise terrorismi mõjudest./…/ Endiselt on Süüria konfliktikoldes Eesti päritolu isikuid. Euroopas ja kolmandates riikides on tuhandeid isikuid, kes on osalenud Süürias ja Iraagis aktiivses lahingutegevuses või toetanud oma tegevusega terroristide eesmärke.”
Sellised isikud liiguvad ka läbi Eesti ja Eestisse. Viiruse levikust tingitud lennupiirangud surusid julgeoleku vaates huvipakkuvad isikud liikuma maismaal ja Soome lahe parvlaevadel. “Mullu täheldasime üle 40 isiku reisimise läbi Eesti, kes on tõenäoliselt seotud islamismi ja terroriorganisatsioonidega. Tuvastasime Eestis neli terrorismiga seotud isikut. Neist kaks – Georgia ja Venemaa Föderatsiooni kodanik – sisenesid Eestisse ebaseaduslikult ning kaks – Usbekistani ja Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik – kasutasid seadusliku rände võimalusi. Lisaks Eestist välja saatmisele kehtestati neile sissesõidukeeld,” kirjutab kapo aastaraamat.
“Ühise viisavaba liikumise ruumi osana vastutame aga meiegi terve Euroopa turvalisuse ja julgeoleku eest. See tähendab,et Eesti peab rändes osalejaid, riigipiiri ületajaid ja viisavaba liikumise reegleist kinnipidamist piisava põhjalikkusega kontrollima. Sellega tuleb välistada terrorismi ja julgeolekuohu vaates ohtlike isikute saabumine ja liikumine läbi Eesti või Eestist teistesse Euroopa Liidu riikidesse,” võtab aastaraamat kokku.
Kui jälgida Kaja Kallase valitsuse samme sisserändepiirangute leevendamisel, siis ilmselgelt tegutseb korruptsioonikoalitsioon vastupidiselt kapo aastaraamatu soovitustele ja hoiatustele.