04.12.2024
Kiirabiautod
Eesti Perearstide Selts, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit, Eesti Hambaarstide Liit ja Eesti Logopeedide Ühing pöördusid presidendi, Riigikogu liikmete ja sotsiaalkomisjoni liikmete poole kirjaga, milles osutavad ohule tervishoiuteenuste kestlikkusele.
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (TOKVS) võeti vastu 13.04.2022. Algselt pidi seadus jõustuma 01.07.2024, kuid see lükati edasi kuni 01.11.2024. Sõltumata edasilükkamisest on siiski nüüdseks selge, et seadus võeti vastu ja jõustati kiirustades, pööramata tähelepanu selle mõjudele tervishoiuteenuste pakkumisele Eesti Vabariigis.
Ehkki patsiendikindlustuse vajalikkuse osas on tervishoiuteenuse osutajad ühel meelel – see on oluline samm edasi patsiendikeskse tervishoiusüsteemi suunas ning tervishoiuteenuste osutajad (TTO) toetavad antud instrumendi loomist – on selle seadustamine ja rakendamine Eestis vastuolus põhiseadusega ja hea õigusloome tavaga. Kõige tõsisem probleem, mida seadusandja pidi ette nägema, on seotud seaduse rakendumisega seotud kulude hüvitamisega.
Seaduse kooskõlastamise ja ka riigikogus vastuvõtmise ajal oli nii allakirjutanud ühendustel kui riigikogu liikmetel ja presidendil seletuskirja alusel teadmine, et seaduse rakendamisega seotud või selle alusel tekkivad kulud hüvitatakse tervishoiuteenuste osutajatele täielikult. Lisaks seletuskirjas selgelt välja toodud kinnitusele, lubasid seda allakirjutanud ühendustele Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa korduvalt.
Seaduse seletuskirja kohaselt kinnitati, et TTO kindlustussüsteem on rahastatud Tervisekassa eelarvest, mis põhineb riigieelarvel ja maksumaksjate panustel. Uus süsteem nõuab kõigilt TTO-delt kindlustuse ostmist, tagades kindla rahastuse nendele, kellel on Tervisekassaga leping, ning selge hüvitiste süsteemi. Majanduslik mõju leiti olevat piiratud, kuna enamik TTO-sid omab juba kindlustust, kuid muudatus toob kaasa täiendavaid kulusid nendele, kes seni kindlustust ei kasutanud. Seletuskiri sedastas, et kulude kasv kompenseeritakse osaliselt teenuste hinnatõusuga. Mõju tervishoiu eelarvele olevat hinnanguliselt väike, ulatudes ligikaudu 0,5%-ni.
Vahetult enne seaduse jõustumist jõudis Sotsiaalministeerium aga tõdemusele, et mõju tervishoiu eelarvele on seni arvatust oluliselt suurem ning taganes lubadusest hüvitada vastutuskindlustusega kaasnevad kulutused tervikuna. Selle tagajärjel on seatud ohtu tervishoiuteenuste osutamise jätkusuutlikkus eriti väiksemate TTO-de poolt, kes ei suuda katta suurenevaid kulusid ka Tervisekassa rahastamise väliselt osutatavate teenuste abil.
Meile on arusaamatu, kuidas jäi riigil tähelepanuta tõsiasi, et Eesti kindlustusturul pakub nõutavat kindlustusteenust vaid üks kindlustuspakkuja ning turule sisenemist piiravad tugevalt kindlustusvaldkonna eriregulatsioonid. Sellega on loodud tõsine turutõrge, kus seadus tekitab massilise nõudluse kindlustusteenuse järele, millele pakkujaid sisuliselt ei ole. On ju täiesti ilmselge, et selliselt kindlustusandjale loodud monopoolne seisund toob kaasa ebamõistlikult kõrged kindlustusmaksed. Puudulik planeerimine ja ülevaade seadusega kaasnevatest mõjudest – mille tõttu hiiglaslikud kulud on nüüd riigile üllatuslikud – ongi ilmselt põhjuseks, miks riik on loobunud oma lubadusest kindlustuskulud katta.
Selline seadus ei ole kooskõlas põhiseadusega ega ammugi hea õigusloome tavaga. Tekkinud olukord seab ohtu tervishoiuteenuste jätkusuutliku osutamise.
Palume seetõttu kiireloomuliselt seada prioriteediks:
1.Leida täiendav rahastus kindlustuskulude katmiseks.
2. Üle vaadata TOKVS §-s 11 sätestatud kindlustussummad ning kohandada need erinevate tervishoiuteenuse osutajate profiilist, osutatavate tervishoiuteenuste sisust ja kahjujuhtumi tekkimise tõenäosusest lähtuvaks.
3.Üle vaadata piirangud, mis on käesoleva seadusega seatud, mille tõttu ei saa teised välisturgudel tegutsevad kindlustusfirmad Eesti turule tulla.