The Telegraph: Ameerika ajastu on lõppenud, avades uksed uutele regionaalsetele konfliktidele

Ükski impeerium ei ole igavene; lõpuks langeb see ikka kaosesse ja alandusse, kirjutab The Telegraphis majandusajakirjanik Allister Heath. Afganistanis aset leidev humanitaarkatastroof on vaid üks hiljutistest märkidest, mis viitavad Ameerika ajastu lõppemisele. Washington ei ole enam maailma politseinik ning ärevakstegevalt on uks avatud ekspansionistlike ning autoritaarsete võimude omavahelistele regionaalsetele konfliktidele.

Ameerika imelised aastad olid 1980ndad ja 1990ndad, mil langes Berliini müür, hävitati kommunism, tõusu alustas Räniorg ja leiutati internet, vabastati Kuiveit. Kõik tahtsid olla nagu Ameerika, hääletada nagu Ameerika, tarbida nagu Ameerika, või nii vähemalt tundus. Euroopa ühisturu loomine 1992. aastal oli ju ka katse imiteerida USA-d, samal aastal tuli Hiina Jiang Zemin välja oma „sotsiaalse turumajanduse“ ideega.

2000. aastatest hakkas aga kõik viltu kiskuma. Paradoksaalsel kombel ei andnud Ameerika impeeriumile surmalööki 9/11, vastupidi, see äratas unest patriotismi ja kui ajalugu oleks läinud teisiti, siis oleks ehk toimunud lühiajaline taastumine, seda juhul, kui Bin Laden oleks kiiresti tapetud. Kuid selleks kulus veel kümme aastat ja kogu maailm kannatas pikaajalise, poole vinnaga tehtava ja lõpuks ka täiesti katastroofilise katse all kujundada ümber Lähis-Ida.

Nüüd on Ameerika kahekümne aasta pikkune globaalne plaan kokku varisenud ja riigi eliit on enam-vähem kõigis küsimustes pea kaotanud – seda kinnitavad Afganistanist lahkumisega seotud rumalad ning ebakompetentsed otsused. Ühtlasi näitab see, et praegune Ameerika eliit ei mõista ülejäänud maailma ega ole võimeline valitsema omaenda riikigi, rääkimata kogu maailmast. Pimestatuna lihtsustatud universalismist, ei mõista nad enam ei religiooni, hõimude rivaalitsemist, ajalugu, rahvuslikke eripärasid ega ka seda, miks inimesed tahavad ise oma riiki valitseda.

Ükskõik kuhu me ka ei vaataks, Ameerika eeskuju on läbi kukkunud. Võtame kasvõi Washingtoni toetuse nn Euroopa Ühendriikidele omaenda armee, põhiseaduse ja „eurodollariga“: Brexit andis selge signaali, et selle düstoopse konstruktsiooni aeg on ümber. Ka teised riigid lahkuvad EL-ist, kas siis uue saabuva migratsioonikriisi, populistlike jõudude tõusu või majandusprobleemide tõttu.

Lähis-Idas on kaoses kõik riigid või alad, kus on viibinud USA. Lisaks Afganistanile ja Iraagile on kokku kukkunud ka Iisraeli-Palestiina rahuleping, Bideni administratsioon poeb Iraani kahepalgelisele režiimile; jääb arusaamatuks, kas nad tõesti ei näe, et Iraan plaanib kasutada tuumarelva ja hävitada Iisraeli?

Ka Aasias ei ole olukord parem. Hiinast on saanud tänu kapitalismile rikas ja võimas riik. Kuid hiinlased ei nõua demokraatiat. Pekingi karm käsi ettevõtjate ja teiste iseseisvate jõudude allasurumisel demonstreerib veenvalt, et nalja ei mõisteta ja plaanis on taastada endine imperiaalne hiilgus. Hiina on juba võtnud üle Hong Kongi, järgmine on Taiwan. Ja mis saab siis? Kas Ameerika kistakse III maailmasõtta, tuumasõtta? Või pöörab Washington lihtsal selja?

Ameerika sisemised probleemid on tohutud: põhiseadus ei toimi, kalduvus valida riigi etteotsa teisejärgulisi gerontokraate nagu Biden, on hämmastav. Riigi eliit on mingi kummalise „virgumise“ haardes, mille keskmeks on nihilistlik tänamatu enesepõlgus ja neil puudub igasugune autoriteet müüa kapitalismi või demokraatiat või nn Ameerika unelmat. Ning rahvast ei huvita ülejäänud maailm. Seega, kuidas saakski USA impeerium sellistes tingimustes veel kuidagi püsima jääda?

Võib öelda, et Lääs ongi kaotanud kontrolli – tulemas on massiline rahvaste rändamine, valuutasõjad ja võitlused looduslikke ressursside pärast. Ameerika impeerium vähemalt uskus vabadusse ja demokraatiasse, kuid seda asendavad jõud ei ürita isegi teeselda, et on liberaalsed.

Allikas: The Telegraph