The Telegraph: Euroopat inspireerinud visioon laguneb ahastuses ja masendunud valijate silme all koost

Mis on lahti Ursula von der Leyeniga, läbikukkunud Euroopa Komisjoni presidendiga, küsib Suurbritannia majandusajakirjanik Allister Heath?

Miks demoniseerib von der Leyen farmaatsiaettevõtteid, miks flirdib ta demagoogiliselt vaktsiinivastaste taktikaga, miks valetab ta teadusuuringute tulemuste kohta? Ja miks tegeleb ta täiesti alusetult, koos teiste Euroopa Liidu liidritega, Suurbritannia vaktsineerimisstrateegia ning AstraZeneca ründamisega?

Veelgi šokeerivam on olnud hoolimatu õli tulle valamine Põhja-Iirimaad puudutavates pingelistes küsimustes. Kinnitanud aastaid, et EL ei soovi Põhja-Iirimaaga tugevat piirikontrolli, andis von der Leyen möödunud nädalal sisuliselt ühepoolse käsu piir kehtestada.

Boris Johnson teatas ametlikult, et kui EL jätkab lahkumisleppe teksti absurdset interpreteerimist, ei pruugi Ühendkuningriigil jääda muud üle, kui käivitada Brexiti leppe artikkel 16 (mille kohaselt on mõlemal poolel õigus ühepoolselt peatada punkt, millega välditakse Brexiti järgse nn kõva piiri kehtestamist Põhja-Iirimaaga, seda juhul, kui leping toob kaasa tõsiseid ning püsivaks osutuvaid majanduslikke, ühiskondlikke või keskkonnaprobleeme).

Leppest loobumise võimalus tekitab omakorda küsimuse, mis saab Ühendkuningriigi ja EL-i vahelisest kaubandusleppest, mida EL ei ole veel ratifitseerinud? Ent veelgi olulisem, mis saab Ühendkuningriigi ja Brüsseli suhetest üldse? Britid on juba niigi pikalt kannatanud. Kui miski läheb väga valesti, siis tuleb selles süüdistada ainuisikuliselt von der Leyenit – kontinendi kõige enam ülehinnatud poliitikut.

EL-i hullumeelsusesse või lausa kuritahtlikusse langemist võib selgitada praeguse keerulise olukorraga – segu Covidiga seotud meeleheitest, ebakompetentsusest, Brexitist ja paanilisest tõdemusest, et II maailmasõja järgsest ajast saadik Euroopa eliiti inspireerinud visioon laguneb ahastuses ja masendunud valijate silme all koost.

Euroopa Liidu loomise aluseks oli kolm olulist punkti. Esiteks, panna alus uuele rahu ja ühtsuse ajajärgule; teiseks, tagada oma mõjujõudu kasutades eurooplaste majanduslik ning isiklik turvalisus; kolmandaks, luua kantiaanlik, rahvustejärgne, ülimuslik ning moraalselt õiglane progressiivse valitsuse vorm.

Seitse kümnendit pärast Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomist on saanud selgeks, et EL on kõigi kolme punkti täitmisel olnud heal juhul ebaefektiivne, halvimal juhul täiesti ebaõnnestunud.

Vaktsiinifiasko tõotab kujuneda palju ohtlikumaks kriisiks, kui oli eurotsooni kriis. Siis oli võimalik süüdistada Saksamaad või kohalikke poliitikuid või tänapäevase majanduse keerukust – Brüssel tuli asjast puhtalt välja. Vaktsiinitarnetega seotud õuduse eest vastutamisest ei saa aga kõrvale hiilida.

EL-i poliitikud seadsid eludest olulisemaks oma integratsiooniideoloogia. Euroopa eliit mõistis, et ehkki nad ei saa takistada Suurbritannia lahkumist liidust, saavad nad panna britid selle eest ränka hinda maksma. Esialgu see neil õnnestuski, kuid vaktsiinifiasko on muutnud radikaalselt Brexitisse suhtumist, seda isegi eurofiilide hulgas. Kiirem vaktsineerimine aitab säästa tuhandeid elusid ja toetab majandust. Brexit ongi juba osutunud Suurbritanniale kasumiga kauplemiseks, vaktsiiniteemast saab aga eurofiilse narratiivi surmahoop.

Ei ole enam võimalik eitada asjaolu, et EL on võimunäljas ebaeetiline kiusaja. Brüsselit ei huvita rahu Põhja-Iirimaal, puudub ka tegelik huvi vabakaubanduse vastu Suurbritanniaga. Brüsselit huvitab vaid oma jurisdiktsiooni laiendamine ning õiguslik ja poliitiline ülimuslikkus.

Suurbritannia on tulnud välja terava kriitikaga Hong Kongi ja Aleksei Navalnõi küsimustes, samal ajal jätkab EL Merkelile nii olulise NordStream2 tõttu Venemaale pugemist. Väidetav Euroopa suurvõim käitub amoraalselt ja isepäiselt, sõbrustab Hiinaga ning kasutab rahulikult NATO eeliseid, ise midagi vastu andmata.

Sõjajärgse Euroopa ideoloogid leidsid, et rahu, tõhususe ja ratsionaalsema poliitilise korra nimel tasub loobuda rahvuslikest demokraatiatest. See eesmärk on haledalt läbi kukkunud. Selle asemel tegutsevad nüüd tehnokraatlikud kuningad, vihahoos on seatud ohtu keerulised, hapra tasakaaluga rahuprotsessid. Vaadakem otsa reaalsusele – EL on ebakompetentne, õigusriigi põhimõtteid eirav, ähvardav ja autoritaarne monstrum.

70-aastane eksperiment on läbi kukkunud. Puudub igasugune õigustus sellele, et eurooplased lasevad neil teisejärgulistel aparatšikutel ja protekteeritud poliitikutel end kauem kamandada. EL muidugi komberdab veel edasi, võimalik et mitmeid aastaid, kuid nüüdseks puudub Brüsselil igasugune moraalilugemise õigus.

Allikas: The Telegraph