26.10.2021
Poola kaevurid edastavad riigi seisukoha: suveräänsus pole müügiks.
Poola võib anda Euroopa Liidu survestamispoliitikale tugeva vastulöögi ning halvata EL-i püüdlused saavutada aastaks 2050 nn süsinikuneutraalsus. Poola delegatsiooni juhtiva Ryszard Legutko sõnul plaanib Poola valitsus vastusamme EL-i ähvardustele hoida kinni taastefondi rahasid seoses Poola õigusreformi ja konstitutsioonikohtu hiljutise otsusega, mille järgi on osa Euroopa Liidu lepinguid vastuolus Poola põhiseadusega ja Poola põhiseadus EL-i õiguse suhtes ülimuslik.
Möödunud nädalal oli Poola küsimus arutelu all nii Euroopa Parlamendis kui ka EL-i ülemkogul ning Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen andis mõista, et taastefondi rahade kinnihoidmist kaalutakse tõsiselt.
Legutko sõnul suutis ülemkogu säilitada siiski kaine mõistuse. „Aga vaatame, mida otsustab Euroopa Komisjon,“ ütles ta The Telegraphile. „Komisjoni president on käitunud üsna kummaliselt.“ Legutko meelest on von der Leyen muutunud äärmiselt agressiivseks ja väidab alusetult, nagu oleks Poola konstitutsioonikohtu otsus piisav põhjus taastefondi rahade kinnihoidmiseks. Legutko arvates on küsimus praegu selles, kas Euroopa Komisjon toetab siin Euroopa Parlamenti, mis tahab Poolale karmi karistust, või liikmesriike, kes soovivad mõistliku dialoogi jätkumist.
Brüsseli vihast hoolimata on Poola valitsus otsustanud õigusreformiga jätkata. Valitsuspartei Õigus ja Õiglus (PiS) juht Jaroslaw Kaczynski ütles mõne aja eest, et kohtusüsteemi muutmise dokumentide ettevalmistamisega juba tegeletakse, ehkki ta ei täpsustanud dokumentide sisu. Reformiga edasiliikumine ärritab EL-i ilmselt veelgi, ent juhul kui Brüssel tõesti kavatseb oma karistusaktsiooni Varssavi vastu käivitada, plaanib Poola anda vastulöögi.
„Poola valitsusel on mitmeid võimalusi,“ ütles Legutko. „Nad võivad Euroopa Komisjoni kohtusse kaevata, ehkki seda ma siiski ei soovita, kuna ma ei usalda Euroopa Kohut. On selge, et Euroopa Kohus toetab Euroopa Liidu tsentraliseerimise strateegiat, seega on neil oma poliitiline agenda ja tegemist ei ole erapooletu kohtuga.“
Teiseks on Poola valitsusel võimalus kasutada ülemkogu konsensuslikel hääletustel vetoõigust. Siia alla kuuluvad näiteks EL-i kliimareeglid, mida pidevalt muudetakse eesmärgiga saavutada EL-i 2050. aastaks nn süsinikuneutraalsus.
Allikas: The Telegraph