Euroopa tsiviliseeritud ühiskondades levib paanika. COVID-19 vastu vaktsineerimata inimeste põhiõigusi piiratakse üha suuremas mahus – Austrias on need inimesed lausa kriminaliseeritud, Itaalias ei lubata neil enam tööl käia, Hollandis tulistas politsei piirangute vastu protestinud inimesi, vigastades mitmeid tõsiselt. Me näeme tegutsemas rumalaid ja hirmunud poliitikuid, kes ei suuda leppida tõsiasjaga, et neil ei ole võimu looduse üle, kirjutab Ühendkuningriigi ülemkohtu endine kohtunik lord Jonathan Sumption The Telegraphis.
Kui piirangud, äridele pealesunnitud sulgemised ja kõik teised jõhkrad meetmed tõesti toimiksid, siis miks kannatavad pea kõik riigid juba viienda pandeemialaine all? Kui kaua peab see kõik veel kestma, enne kui inimesed mõistavad, et need meetmed lihtsalt lükkavad nakatumisi edasi kuni järgmise avamiseni? Piirangutega jätkamise praegune loogika tugineb põhimõttel, et piiranguid ei saagi enam lõpetada. Algselt esitleti piiranguid ajutise meetmena kuni vaktsiinide tulekuni. Nüüdseks on aga tekkinud reaalne oht, et need sunnitakse inimestele püsivalt peale.
Praeguse kriisi ilmselt kõige inetum aspekt on poliitikute komme süüdistada omaenda läbikukkumistes teisi. Vaktsiinid on üldjuhul väga efektiivsed tõsise haigestumise ja surma ennetamiseks, kuid need ei hoia sugugi nii tõhusalt ära nakkuse levikut, nagu algselt eeldati.
Üks süüdistamismängu eestvedajaid on Austria kantsler. Samas on Austrias täielikult vaktsineeritud 64% elanikkonnast, mis on üle Euroopa keskmise (57%). Hollandis ja Belgias on vaktsineeritute protsent väga kõrge (74%), kuid nakatumised tõusuteel. Ja kõige selle keskel on kaduma läinud moraalne mõõde. Sest praeguse olukorra peamiseks probleemiks on suhtumine pandeemiasse. Seda käsitletakse rahvatervise juhtimisega seotud tehnilise teemana, samas kui tegemist on ühtlasi ka äärmiselt keerulise majandus-, sotsiaal- ja poliitilise probleemiga.
See omakorda on toonud kaasa kujuteldamatu eelduse, nagu oleks hirmunud enamusel võimalik suruda teistele seaduslikult peale ükskõik mida, peaasi et oleks võimalik kaitsta iseennast viiruse eest. Ent moraalse hoolivuse kadumine n-ö avaliku hüve taotlemise eesmärgil on esimene samm totalitarismi poole. Järgmiseks on inimeste taandamine pelgalt riigipoliitika instrumentideks.
Sotsiaalne suhtlus ei ole mitte lihtsalt mingi valikuline vabaajategevus, vaid inimese üks põhivajadusi. Rahulikuks kooseksisteerimiseks on vajalik minimaalne austus kaasinimeste isikliku sõltumatuse vastu. Valitsused, kes seda eiravad, on ületanud üliolulise moraalse piiri ning tegelevad vältimatult oma rahva inimväärikuse ründamisega.
Võib ju olla, et vaktsiinidest keeldujad tegutsevad mõtlematult, ehk ka isekalt, kuid kui inimesel ei ole enam lubatud otsustada selle üle, milliseid meditsiinilisi protseduure ta läbida soovib ja milliseid aineid ta oma kehasse laseb, siis ei ole inimese autonoomiast enam kuigi palju järel. Tee on lahti despotismile ja lõpututele sotsiaalsetele ebakõladele. Jääb üle vaid imestada, kui kergesti suudab hirm õõnestada liberalismi ja demokraatiat.
Allikas: The Telegraph