24.01.2022
Nafta- ja gaasiammutamine Californias.
Gaasi hinnatõus on teinud lõpu roheenergia turu mullile, kuna möödunud aastal suurenesid märgatavalt erakapitali investeeringud nafta- ja gaasiettevõtetesse, kirjutab The Telegraph.
Taastuvenergia ettevõtete aktsiad on langenud viimase 16 kuu madalaimale tasemele ja sellega on kaotatud pea täielikult vahepeal teenitud kiire tulu. Hiljutised andmed näitavad, et erakapitali investeeringud nafta- ja gaasiettevõtetesse moodustasid möödunud aastal 14 miljardit eurot, mis on tohutu kasv võrreldes 2020. aasta 277 miljoni euroga.
Taastuvenergia ettevõtete (teiste hulgas suurettevõtted Iberdrola, Vestas ja Orsted) aktsiad kokku on langenud detsembri algusest 45%, mis vähendab nende n-ö ülemäärast väärtust kümnete miljardite eurode võrra. Kasvavad materjalihinnad ning suurenevad intressimäärad on kahandanud investorite huvi. Ka gaasi hinnatõusul on siin oma osa, kuna see toob selgelt esile fossiilkütustest loobumisega tekkivad probleemid.
„Roheenergia aktsiad tõusid rekordkõrgustesse mittekasumlikel, mõnes mõttes lausa kontseptuaalsetel teemadel nagu ESG [keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimissõbralik sektor] ja elektriautod. Kõiki samme ja hinnanguid neis küllaltki väikestes ning alles algfaasis sektorites võimendas likviidsus ja suurepärane ligipääs investoritele,“ ütles Berenbergi investeerimispanga Euroopa turgude juht Stewart Cook. Tema sõnul on toimunud laiematel, n-ö lõhkenud turgudel ülehindamisi ja varade hinnamuutusi, samas lisas ta, et mõnede roheenergia ettevõtete aktsiate pikaajalisel omamisel on siiski potentsiaali.
Analüütikud hoiatasid juba varem, et liigne tung ESG turule võib tuua endaga aktsiamullide tekkimise. Gaasi hinnakriisi pealt teenivad kasu väljaostmisega tegelevad ettevõtted, samas kui börsiettevõtted lahkuvad kliimaaktivistide hirmus nafta- ja gaasisektorist. Jätkuvalt on nafta- ja gaasiettevõtted üha suureneva surve alla, kuna aktsionärid nõuavad emissioonide vähendamist ja taastuvenergiale üleminekut, näiteks on lubanud BP vähendada nafta- ja gaasitootmist kümne aasta jooksul 40%.
Allikas: The Telegraph