15.11.2021
Venemaa sõjaline juhtkond jälgib õppusi Ukraina piiri läheduses.
Venemaa koondab Ukraina piiri lähedal vägesid ja Ameerika Ühendriigid on juba hoiatanud, et venelased võivad kaaluda Ukraina ründamist. Kui juhtub halvim, siis on tegemist arusaadavalt poliitilise, sõjalise ja strateegilise kriisiga, kuid ühtlasi paiskab Ukraina invasioon Euroopa sügavasse finantskriisi, kirjutab The Telegraph.
Juhul kui tekkib tõsine sõjaline konflikt, toob see kaasa energiahindade tohutu tõusu, nafta- ja gaasitarnete katkemise, euro languse ja inflatsiooni. Tegemist oleks kohutava globaalse majandusšokiga, mis ei jätaks puutumata ühtegi riiki.
Pinged Venemaa ja naaberriikide vahel on järjest teravnenud, gaasihinnad on hüppeliselt tõusnud, kuna Venemaa hoiab Lääne survestamiseks tarneid kinni, Poola ja Valgevene piiri vallutavad migrandid ning nüüd koondab Venemaa oma vägesid Ukraina piiri lähedal. Ehkki Ukraina ei ole NATO liige, on sellise ulatusega konflikti globaalselt võimatu ignoreerida, nagu ka võimalikku Taiwani invasiooni Hiina poolt (mis võib vabalt toimuda just hetkel, mil kõigi pilgud on pööratud konfliktile Ida-Euroopas).
Lisaks sõjalisele kriisile tähendaks see ka finantskriisi, millega kaasneks energiakriis. Venemaa on ülioluline nafta- ja gaasieksportija. Suur osa Euroopast on lasknud end muutuda Venemaa energiaekspordist ohtlikult sõltuvaks (eriti seoses uue Nord Stream 2 gaasijuhtmega). Kui peaks tekkima sõjaline konflikt, siis Venemaa kas katkestab tarned ise või kehtestada sanktsioonid. Ent 60% Saksamaa energiast tuleb Venemaalt ja praeguses energiakriisis on võimatu asendada seda näiteks energiaga Katarist. Tulemuseks on meeletu hinnatõus ja meeleheitlik võitlus energiatarnete pärast; sellest hoolimata tuleb Euroopas energia säästmiseks peatada talvel osade tehaste ja ettevõtete töö.
Järgmiseks kukub euro. Ukraina invasioon oleks küll ülemaailmne kriis, kuid peamiselt lööks see ikkagi Euroopat. EL-i riigid nagu Poola, Slovakkia ja Rumeenia oleks täpselt kriisi keskmes. Euroopa poliitiline eliit, eesotsas Saksamaaga, paljastab lõplikult oma alandliku ja lootusetult ettevalmistamata näo. Ja löögi selle eest võtab enda kanda euro, sest turud näevad, kuidas Berliin, Pariis ja Brüssel ei ole lihtsalt võimelised astuma vastu Venemaa agressioonile. Venemaa tarneahelad katkevad, lennuliinid suletakse.
Kõigele lisaks peavad Lääne riigid alustama uuesti oma relvastuse täiendamist, mis on kallis. Saksamaa peab suurendama oma kaitsekulutusi, mis praegu on vaid hädised 1,5% SKT-st. Ainus võimalus selleks on nõuda keskpankadelt raha juurde trükkimist. Järgneda võib hävituslik inflatsioon.
Tagajärgi on muidugi teisigi. Moskva aktsiaturg, mis praegu on tänu energiahindade tõusule saavutanud kõigi aegade kõrgemaid tasemeid, sattuks löögi alla. Rubla kukuks, samuti Venemaa naaberriikide valuutad. Venemaa pangad seisaksid silmitsi suurte probleemidega.
See kõik ei pruugi muidugi nii minna. Võimalik, et Putin viib lihtsalt läbi jõudemonstratsiooni, testib Euroopat ja valmistab ette uusi nõudmisi. Kuid kaos Poola-Valgevene piiril ja vägede koondamine annab siiski aimu, millise ulatusega konflikt praegu käärimas on.
Allikas: The Telegraph