Järgnev BNS-i vahendatud uudis on Eestilegi oluline: see sisaldab nii meil aktiivselt viljeletud Ukraina kiire võidu teooriat, poolenisti läbi kukkunud Kaja Kallase Eesti initsiatiivi “miljon mürsku Ukrainale” kui ka Ukraina sõdurite puudust meie juures redutavate sõjaväekohuslaste kontekstis ning Lääne tahtmatust Ukrainat efektiivselt abistada. Ja ikka tuleb lisada: EKRE poliitikud rääkisid selliste arengute võimalusest juba ammu, samas kui Eesti võimupoliitikud valmistasid ette võiduparaadi.
Venemaa-Ukraina sõja esimesel aastal oli moes naeruvääristada õnnetuid okupante ja nende komandöride rumalust, sest Ukraina karm kaitse andis mõista, et võimatu võib osutuda võimalikuks, kuid tegelikkus erineb soodsatest ennustustest vägagi, vahendas portaal Unian neljapäeval väljaande The Times artiklit.
Pärast Ukraina edukat vastupealetungi 2022. aastal tekitasid Briti kaitseametnikud fooni, mis viitas sellele, et Ukraina võib aasta jooksul võita, kirjutas The Times.
Sel nädalal, Venemaa sissetungi teisel aastapäeval, on Ukraina palju ohtlikumas seisus kui aasta tagasi. Viimast 12 kuud varjutab Ukraina kibedate lüüasaamiste jada – eriti Bahmut, nurjatud suvine vastupealetung ja eelmisel nädalal Avdijivka loovutamine Venemaale. Kiiev astus 2024. aastasse ebakindlana oma lääneliitlaste ustavuse suhtes, samas on vaenlane end kogunud ja muutunud.
Ukraina viimaste nädalate ebaõnnestumised mõjuvad ängistavalt. Esiteks, ei ole USA abipaketti ikka veel heaks kiitnud. Teiseks, vahetas president Volodõmõr Zelenskõi ootamatult välja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja. Kolmandaks, alustas Venemaa pealetungi kogu rindejoone ulatuses.
Need raskused ei taga Ukraina lüüasaamist tänavu. Kasudega läbirääkimiste-lahendus on endiselt võimalik, kui Kiiev neist muredest kiiresti üle saab. Väljaanne selgitab, et Ukrainale oleks kasulik EL-i ja NATO-sse kuulumist sätestav rahuleping.
Samas on olukord lahinguväljal muutunud Venemaa kasuks. Venemaa on asunud kurnamissõtta. Ukraina seisab silmitsi kolme põhimurega, millega tuleb algatuse taastamiseks tegeleda, märgib leht.
Esiteks, mõjutab rinnet lääneliitlaste kõhklemine Ukraina abistamisel. USA Ukrainale antava abi viimase osa heakskiitmisega viivitamine aitas kaasa Avdijivka kaotusele, jättes Ukraina suurtükimoonata.
EL-i toetus Ukrainale on olnud heitlik. Mullu lubas EL tarnida Ukrainale 2024. aasta märtsiks miljon suurtükimürsku. Sellest jõuab õigeks ajaks kohale vaid veidi üle poole. Vahepeal on Venemaa hankinud endale Põhja-Korea ja Iraani toetuse.
Ukraina on mässitud samuti oma sisemistesse poliitilistesse ja sõjalistesse muredesse. Vaatamata sellele, et arutatakse uut mobilisatsiooniseaduse eelnõu, ei soovinud Zelenskõi mobilisatsiooni vanust 27-lt 18-le langetada. Selle asemel on rindel olevate kurnatud sõjaväelaste keskmine vanus 43 aastat.
“Kuigi Ukrainat on saatnud sõja muudes osades, eriti meredroonide kasutamisel Vene sõjalaevade vastu Mustal merel, ebasümmeetriline edu, peetakse Ukraina sõda peamiselt ala pärast ja selle võidavad või kaotavad relvadega inimesed. Kui elavjõu puudus kiiresti ei lahene, muudab värske väe puudumine Ukraina võidud merel olematuks,” kirjutab väljaanne.
Venemaa on oluliselt taastanud oma sõjalise võimekuse. Vene sõjatööstuskompleks edestab hõlpsasti Ukraina lääneliitlasi mürskude ja lahingumasinate tarnimisel.
Venemaa droonid ja elektroonilise sõja pidamise süsteemid ületavad samuti Ukraina omi. Lisaks on Moskva viimase aasta jooksul värvanud üle 300 000 “vabatahtliku”, kuna Ukraina üritab kaevikuid mehitada mobiliseeritutega.
The Times märgib, et praegune olukord sunnib meid Ukraina võiduvõimalusi kainelt ümber hindama. Enamik analüütikuid nõustub, et kuigi Venemaa on eduseisus, ei ole murdepunkti veel saavutatud. Venemaa ülekaal muutub olematuks aga siis, kui Lääs tegutseb Ukraina relvastamisel otsustavalt.