TLÜ arendusprorektor Andres Jõesaarele: riikliku ülikooli ülesanne ei ole kanda edasi dogmaatilisi õpetusi

Möll Mart Helme poolt Tallinna Ülikooli kohta öeldu ümber ei näi vaibuvat, kuid see annab põhjuse rääkida ülikoolide tasemest üldse.

Kuigi TLÜ üritab tõrjuda väiteid politiliseerituses, räägivad paljud seal õppivad inimesed just sellest, kuidas ülikoolis käib neomarksistlik ajupesu: õppejõud toetuvad oma õpetustes sellistele käsitlustele, mida kuuleb kõige vasakpoolsemate poliitikute juttudest.

Möödunud esmaspäeval esines saates “Ringvaade” Tallinna Ülikooli arendusprorektor Andres Jõesaar, kes teatas Mart Helme kriitika kohta: “Kui viidatakse sellele, et ülikoolides on vasakliberaalseid mõtteviise, siis me oleme avatud, meil on akadeemiline vabadus ja tööl võib olla teatud poliitilistest ringkondadest erinevaid, ka teisi maailmavaateid omavaid inimesi.”

Sellega tunnistas Jõesaar, et vähemalt osa õppejõude on avalikult mingi ideoloogia poolt ja seda ka välja näidanud – muidu ju ei teaks prorektor, millise maailmavaatega inimesi neil töötab. Ja kui õppejõud on seda välja näidanud, siis võib eeldada, et nad lähtuvadki õpetustes ideoloogiast.

Kuigi Andres Jõesaar väitis, et nende ülikool poliitikasse ei sekku, vaid teadlastena vaadatakse, mis ühiskondades toimub, viitas oma jutus populismile, mis olevat Eestis tugev, paremradikaalide (?) kestvatele sõnavõttudele ja nende alusetutele rünnakutele, teatades, et selle aluseks olevat võimuiha – miski tema avalikus sõnavõtus ei näita apoliitilisust. Juba sõnakasutus viitab neomarksistile – kes veel räägiks EKRE puhul “paremradikaalidest”?

Andres Jõesaare jutust torkas silma kahekeelsus: ta väitis pidevalt, et ei saa aru, mida Mart Helme ühe või teise asjaga öelda tahtis, kuid vasturünnakut oskas väga hästi välja sihtida.

Uued Uudised arvavad, et riikliku ülikooli ülesanne ei ole kanda edasi vasakliberaalseid (ega mingeid muid poliitilisi) dogmaatilisi õpetusi ja olla institutsioonina avatud poliitilistele suunitlustele. Demokraatlikus riigis on riigitoetustel peetava ülikooli ülesanne olla akadeemiline asutus.

Igasuguse kõrgharidust pakkuva haridusasutuse üks olulisemaid akadeemilisi väljundeid on arendada enda tudengites kriitilist mõtlemist, mida ei saa võimaldada ülikool, mille prorektor tunnistab ja kinnitab, et koolil on selge suunitlus. Kui Jõesaar räägib vasakliberaalsuse puhul avatusest ja kritiseerib samas “paremradikaale”, siis näitab see kindlat suunitlust.

Kuidas saab ülikool teha head akadeemilist tööd ja harida õpilasi, kui ollakse selgelt avatud poliitilistest ringkondadest tulenevale ideoloogiale, millega võetakse risk kalduda üksnes ühepoolse argumendi suunas? Siinkohal on tegu juba probleemiga sõnavabaduse valdkonnas, sest hea õpikäsitluse üks osa on võime tekitada õppetöös debatt, mille õnnestumise seab selgelt kahtluse alla kooli rektoraadi praegune seisukoht.

Erakoolil on valikuvabaduse korras õigus omada poliitilist agendat, sest need koolid saavad oma töö eest rahalist tulu ning senikaua kuni ka õpilased on rahul kooli akadeemilise kvaliteediga, on koolil moraalne õigus oma tegevust jätkata. Riiklikul kõrgkoolil ja rahva raha eest ülalpeetaval ülikoolil puudub aga selleks igasugune õigus.

Psühholoogilisest aspektist on samuti tegu probleemiga, kuna noored oma vaadete kujundamisel lähtuvad eelkõige autoriteetidest, mida ülikooli lektorid selgelt on ning kes ei tohiks olla avalikkuse ees poliitiliselt laetud.

Ülikooli ülesanne ei ole kujundada õpilastes poliitiliselt laetud väärtusi, vaid lasta läbi range akadeemilise töö neil ise omad väärtused kujundada. Tallinna Ülikool aga toodab juba praegu kõrgharitud noori, kelle maailmavaade on nende seinte vahelt väljudes selgelt vasakliberaalne.

Vajalik oleks, et ülikoolid edendaksid mitmekesisust ja tasakaalu nii õppejõudude töölevõtmisel, akadeemilist avatust erinevatele foorumitel ja tagaksid olukorra, kus konservatiivsed õpilased ei jääks liberaalsete professorite auditooriumis (tunnis, klassis) sundveenmise objektiks.

Ideoloogilist mõju on tunda ka teistes ülikoolides: nii lubas Eesti Kunstiakadeemia oma betoonist pildiraamidele, mis olevat vaba kunsti väljenduseks, maalida haakristi. Oleks see tavaline svastika, oleks meeletu kisa lahti, kuid kuna haakrist koosnes paljudest sõnadest “EKRE”, teatas Kunstiakadeemia kommunikatsioonijuht Anna Lindpere, et “pildiraamide eesmärk on pakkuda võimalust kõigile esitada oma loomet. Sealsed taiesed tekivad ilma tsensuurita.” Ei tundu eriti poliitikaväline kunstiõpetus olevat.