Toidu tellimisel klient ja teenindaja üksteist ei mõista, aga see-eest aitame põgenikke

Inimlikkus on ilus, aga ka sellel on piirid – eriti kui pigistada silm kinni asjade ees, mis ei luba ühiskonna normaalset toimimist. Nii on ka nõutava keeleoskusega teeninduses.

Eestis võetakse üle pseudoinimlikkust, mis väidab, et pole oluline, kas klient saab oma soove teenindajale piisavalt selgitada – peaasi, et ukraina põgenikud tööd saavad.

BNS vahendab: Tallinnas Kakumäel asuv restoran värbas tööle kaks Ukraina sõjapõgenikku: ema ja tütre, kellest viimane asus vähesest keeleoskusest hoolimata ametisse ettekandjana – restoranipidaja, kes on enda hinnangul teinud põgenike toetamiseks kõik, on nördinud, et teenindaja keeleoskamatuse tõttu saadeti neile kaebus.

«Palkasin hiljuti tööle ema ja tütre, kes olid poliitilistel põhjustel sunnitud Ukrainast lahkuma seal valitseva olukorra tõttu. Meie omakorda otsustasime aidata inimestel integreeruda ja tööle asuda, et neil oleks elamiseks raha,» selgitas Postimehe poole pöördunud restorani Talleke ja Pullike juht Ksenija.

29. aprilli õhtupoolikul külastas restorani klient, kes teatas keeleinspektsioonile keeleoskamatust teenindajast ja lisaks keeleliselt vigasest menüüst. «Sellist kirja pole eriti meeldiv saada. Me aitame raskes olukorras inimesi ja vastu saame kaebuse. See on vastuolus tööinspektsiooni juhistega ukrainlaste kohta,» arvas restoranipidaja.

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk kinnitas kaebuse laekumist. Küll aga ei olnud tema sõnul kaebuses vihjet selle kohta, kas tegu oli sõjapõgenikuga. «Kaebaja viitas küll teenindaja võimalikule rahvusele, kuid see ei olnud ukrainlane,» täpsustas ta.

Tegu on Lääne-Euroopas juba väga levinud praktikaga, kus migrantidele antakse kõik andeks, kuigi selle all kannatab kohalik rahvas. Pärast imestatakse, et miks inimesed migrantidesse halvasti suhtuvad – aga asi algab olmest, kus lihtsad inimesed ei saa normaalset teenindamist. Rääkimata sellest, et riigikeele eiramine on vastuolus nii põhiseaduse kui rahvusriigi ideega.