Tõnis Mägi: keegi teine peale EKRE ei taha enam vaba olla

Laulja Tõnis Mägi räägib pikas usutluses Maalehele, et ta ei ole kategooriliselt nõus olukorraga, kus kõik ebanormaalne tahetakse jõuga kuulutada normaalsuseks. “Praegu ainuke parempoolne seltskond on EKRE. Nad ütlevad välja asju, mida mitte keegi teine enam ei julge öelda, kuna see pole poliitiliselt korrektne. Võib-olla see mõjub nii, aga keegi teine peale EKRE ei taha enam vaba olla,” lisas Mägi.

Ta tsiteeris Maalehe intervjuus filosoof Herbert Marcuse`t (1898–1979), kes oli neomarksist ja uue vasakpoolsuse ideoloog. “Marcuse kirjutas oma 1965. aastal ilmunud essees “Repressiivtolerants”, kuidas kõik normaalne tuleb kuulutada ebanormaalseks ja kuidas tuleb ühiskonda lagundada. Kõikide piinatud vähemuste, anarhistide, immigrantide, seksuaalvähemuste taotlusi tuleb teatud piirideni soodustada. Kuni varasem ühiskonnamudel on muutunud ebakindlaks, et sellele suurem hoop anda. Enamuse jõu vähendamiseks tuleb vähendada põlisrahva rolli…,” kirjeldas Mägi vasakpoolse filosoofi mõtisklusi.

Mägi hinnangul on Marcuse väljaöeldu täpselt see, mis praegu mujal maailmas ja Eestis toimub. “Mulle näib, et see on võetud tegutsemise aluseks Euroopa Liidus. Vähendada rahvuslikku rolli … ja luua uus maailm. Erinevalt kommunismi isast Marxist ei pidanud Marcuse revolutsiooniliseks klassiks mitte proletariaati, vaid igasuguseid vähemusi. Me ju teame, mida revolutsioonid endaga kaasa on toonud – verd ja hävingut,” rääkis Mägi.

Tema arvates rikub võim inimest. “Minister on teenija. Ning teenida tuleks riiki ja rahvast, mitte kummardada raha. Ma pole poliitik. Olen inimene, olen eestlane, olen maarahvas. Seda tuleb meeles pidada. Meile on antud see maa, ja mitte selleks, et talle liiga teha. On antud kasutamiseks, see ei kuulu meile. Igavesest ajast igavesti. Et me ei laastaks loodust, et ei tõmbaks joonlauaga raudteetrasse läbi soode ja rabade, läbi inimeste kodude… Vist oligi 2006. aastal, kui laulsin “Koitu” teise lõpuga, küsides, kuhu meie vaba maa, püha maa nüüd läheb. Siis mitmed küsisid, et oot-oot, kuhu nüüd… Midagi muutus totaalselt. Praegu ainuke parempoolne seltskond on EKRE. Nad ütlevad välja asju, mida mitte keegi teine enam ei julge öelda, kuna see pole poliitiliselt korrektne. Võib-olla see mõjub nii, aga keegi teine peale EKRE ei taha enam vaba olla. Kõik on nii vasakpoolele ära läinud, meil ja meie ümber. Siis ei ole midagi ka imestada, kui kaalukausside tasakaalustamiseks tuleb parempoolne seltskond. Seda, mismoodi see lõpeb, ei oska iial ette öelda. Mis maa me jätame oma järeltulijatele?! Tahaksin, et minu ja meie lastele jääks Eesti, mis on elamis­väärne,” rõhutas Mägi.

Mägi tunnistab, et oli üks neist, kes laulis Toomas Hendrik Ilvest presidendiks, kuid pettus Ilveses hiljem täielikult. “Me saime kõik petta. Need, kes laulsid – Tõnu Kaljuste, Jarek Kasar, Bonzo, Riho Sibul, ja rahvas, kes siis tuli. Sellel hetkel tundus ikkagi väga nadi, et presidendiks saab endine kommunist Arnold Rüütel. See tundus olevat kohutav. Tegime, mis süda siis ütles. Sellel hetkel ma veel ei saanud aru, et direktiivid tulevad mujalt, et meie iseotsustamise õigust enam pole,” on Mägi senini nördinud.