19.08.2023
Automaks lööb kõiki, nii tavainimest kui ettevõtjat.
Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on ebaselge nii plaanitud automaksu eesmärk kui selle kehtestamise möödapääsmatu vajadus, mõõdetavate keskkonnaalaste eesmärkideta pole tööandjate sõnul automaksu keskkonnamaksuna esitlemine tõsiseltvõetav.
Keskliidu tegevjuht Arto Aas rõhutas rahandusministeeriumile saadetud vastuses, et Eesti ettevõtjaid ja tarbijaid tabavad lähiajal niigi mitmed kulusid ja inflatsioonitaset suurendavad maksutõusud. Samal ajal on Eesti majandus langenud viis kvartalit järjest, tööpuudus kasvab ja ettevõtete konkurentsivõime eksporditurgudel on tõsise surve all.
“2023. aasta riigieelarve maksulaekumised on varem prognoositust ligi miljardi euro võrra suuremad. Selles kontekstis on uue maksu kehtestamise otstarbekus enam kui kaheldav,” rõhutas Aas pressiteates. Tööandjate hinnangul tuleks valitsusel esmalt edasi minna kulukärbete ja riigireformiga. Kui koalitsioon otsustab automaksu siiski kehtestada, peab valitsus liidu hinnangul võtma kohustuse investeerida täiendavat maksutulu ühistranspordi arendusse ja teedesse.
Uue maksu eesmärk on tööandjate hinnangul aga endiselt ebaselge. “Kas eesmärk on kaitsta keskkonda, piirata autostumist, koguda riigieelarvesse täiendavaid vahendeid või jaotada ümber tulusid? ” küsis Aas. “Mitut eesmärki korraga hästi täita ei saa ja see on välja pakutud variantide suurim nõrkus,” nentis ta.
Lisaks esineb tööandjate arvates maksu väljatöötamiskavatsuses mitmeid vastuolusid. Näiteks üldsusele keskkonnamaksuna esitletud maksul puuduvad keskkonna-alased mõõdikud või siis peetakse riskiks seda, et maksu mõjul kahaneb maksulaekumine, sest säästlike transpordivahendite osakaal kasvab ja autode hulk kahaneb. See tooks liidu sõnul tulevikus kaasa veelgi rohkemate sõidukite maksustamise.
“See aga peakski olema eesmärk ja stiimul maksumaksjale, et keskkonnasõbralikult toimides väheneb tema maksukoormus,” selgitas Aas. Tema sõnul peitub selles risk, et uut maksu hakatakse kergekäeliselt just eelarvepoliitiliste eesmärkide nimel pidevalt tõstma.
Tööandjad ei kiida heaks uute maksude kehtestamist. Kui valitsus automaksu kehtestamisega siiski edasi liigub, tuleb liidu sõnul täiendavalt analüüsida ja kommunikeerida eelnõu vastavust püstitatud eesmärkidele ja anda maksumaksjale kindlus, et keskkonnasõbralikke valikuid tehes tema maksukoormus transpordiga seotud kuludes väheneb. Esitletud alternatiividest täidab neid eesmärke tööandjate hinnangul pigem kitsam mudel, mis keskendub rohkem süsinikdioksiidi (CO2) heite vähendamisele.
Ühtlasi toob liit välja, et praegu puudub maksu sobivust kinnitav mõjuanalüüs, samuti puuduvad keskkonna-alased mõõdikud keskkonnamõju täitmise hindamiseks. Nende analüüside ja mõõdikuteta pole tööandjate arvates maksu keskkonnamaksuna esitlemine tõsiseltvõetav.
Tööandjad leiavad sealjuures, et autostumine on vaid Tallinna ja Harjumaa probleem. “Eesti hajaasustus ja inimeste liikumisvajadus teeb üleriigilise mootorsõidukimaksu disaini äärmiselt keeruliseks. Maksu kehtestamisel tuleb täiendav maksutulu investeerida ühistransporti ja teedesse,” rõhutas Aas. (BNS)