12.10.2023
Pealinna ehitustel töötab palju võõrtöölisi ja ilmselt on nende seas ka illegaale. Pilt on illustratiivne.
Eesti tööandjad on juba pikemat aega nõudnud valitsuselt tööjõuturu suuremat ja ilmselt täielikku avamist, seda hoolimata ei Eesti demograafilisest seisust eestlaste kui põhirahvuse võtmes, ega ka kogu maailmas toimuvatest karmidest sündmustest, mille taga on migratsiooniprotsessid.
BNS vahendab: “Eesti Tööandjate Keskliit (ETKL) leiab, et pikaajalise tööjõukriisi tingimustes tuleks sisserände piirarv Eestisse tööle saabuvatele keskmist palka saavatele kolmandate riikide kodanikele kaotada või tuleks seda piirarvu oluliselt suurendada.
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul on kvalifitseeritud tööjõupuudus üks peamisi ettevõtete arengut pidurdav tegur. „Leiame, et sisserände piirarvu jagamine elamislubade järgi ei täida oma eesmärki ehk jaotada piirarv viisil, mis ühtiks Eesti majanduse ja ühiskonna vajadustega,” märkis Aas. „Olukorras, kus tööealise elanikkonna puudujääk ülalpeetavuse määra ja maksukoormuse säilitamiseks kasvab 1 protsent aastas, on sisserände piirarv sellisel tasemel ebaadekvaatne.”
Uued Uudised ei väsi kordamast, et sisserände piirarvu alla ei käi tohutu läänelik majandusruum EL-ist Ameerikani, Jaapanist Uus-Meremaani, aga ettevõtjad otsivad ikka Kolmanda maailma tööjõudu. On ilmselge, et tegu on odavtööjõuga, isegi spetsialistide puhul, sest hea spetsialist läheb pigem Saksamaale kui tuleb Eestisse.
Välismaalaste seaduse lahjendamisega avati juba tohutu sisseränderuum endisest Nõukogude Liidust, aga sellest ilmselt ei piisa. Ei näi piisavat ka 80 000 Ukraina põgenikust.
Ettevõtjate vassimise avalikustab Arenguseire Keskus, kes alles kolmapäeval avaldatud raportis kirjutab: ajutise kaitse saajad teenivad tööturul keskmiselt ligi 70 protsenti Eesti keskmisest ja 86 protsenti mittekodanike keskmisest töisest sissetulekust. Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja ka selle, et suur osa ukrainlasi töötab töökohtadel, mille jaoks nad on ülekvalifitseeritud. See tähendab, et need inimesed on odavtööjõud.
Meil on seega inimesed, kellel on kvalifaktsioon olemas, aga neil pole tööturul sobivat kohta ja kui ongi, siis on nad alatasustatud – kas selles ei peitugi põhjus, miks tahetakse kolmanda maailma odavtööjõudu?
Eesti Tööandjate Keskliit pole mitte kunagi mitte üheski oma taotluses isegi mitte arutlenud selle üle, mida teeb võõrtööjõu massiline sissevedu eestlaste demograafilise olukorrale oma kodumaal – selle üle ei maksa imestada, sest ka keskliidu eesotsas on ju reformar. Tööandjaid ei paista kõigutavat seegi, kuidas Rootsi on hädas sisserände tulemusel kasvanud kuritegevusega ja kuidas Hamasi verise rünnaku järel aplodeerisid Euroopa islamimigrandid maruliselt.
Kas seda maailma tahetaksegi Eestisse tuua? Sest ka Venemaalt tulnud spetsialist jääb Venemaa patrioodiks, kui jutt on tema riigi positsioonist; kõrgharitud Iraagi insener toetab palestiinlaste võitlust; türklasest spetsialist ei suhtu hästi ei kurdidesse ega armeenlastesse jne – ka “spetsialistid” on kodumaa arengutes sees. Mitmes Prantsusmaal toimunud terrorirünnakus on sooritaja olnud “integreerunud” ja heal töökohal töötav pereinimene. Koondades Eesti võõramaalasi, tulevad nendega kaasa ka nende probleemid.
Alles täna veeres üle Eesti venekeelne pommiähvarduste laine. Mida rohkem on riigis võõraid, seda tõenäolisem on see, et ähvardused kasvavad reaalsuseks. Tööandjad võiksid teada, et kaitsepolitsei on hoiatanud paljude kolmandatest riikidest pärit migrandikogukondade kasvu eest Eestis, pidades neid julgeolekuohuks. Aga see ei huvita tööandjatest kedagi.
Eestile kuulsust toonud IT-valdkond ei sõltu kindlasti sisserände piirarvust, sest temal on ohtralt erandeid. Küll aga pole ettevõtjatel võtta teenindajat poekassasse, ehitajat ja keevitajat ehitusplatsile, töömeest lautadesse – sinna otsitaksegi inimesi, mis tähendab ikkagi odavtööjõudu.
Uued Uudised