Samas kui president ja teisedki tipp-poliitikud väidavad, nagu Eestis poleks kunagi nii hästi elatud kui praegu, hoiatavad asisemad inimesed selge allakäigu eest.
“Plekktrummis” ütles ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho, et Eesti on kaotamas oma aadet ja paljud asjad on teel hukatusse.
“Ma kardan, et me peame varsti vastama sellele kuulsale küsimusele “Kas me sellist Eestit tahtsimegi?” eitavalt – ei, me ei tahtnud sellist Eestit. Kui me vaatame, mis toimub looduskeskkonnaga – väga palju on räägitud metsade lageraiete ülemäärasest mahust. Me lõikame iseennast metsast ära. Me oleme juba rikkad küll, me võiks asfalteerida kogu Eesti pinna. Aga see ei ole ju see, mida me tahame,” rääkis ta.
Toomas Kiho ütleb, et kui me tahame Eestit säilitada Eestina, peame me tegema teisi valikud kui praegu. Eriti hoiatab ta eesti keelele ohtlike arengute eest, toetudes Rein Taagepera sõnadele, et eesti keele viimsed tunnid on varsti käes, sest ta kaotab üha enam oma kasutuspiirkondi.
Peatoimetaja sõnul tekitab selliseid arenguid pidev majandusliku kasvu taotlemine. “Seni kuni me oleme kinni mõtteviisis, et eesmärk on majanduskasv ja heaolu selles mõttes, et järjest rohkem teenida, nii kaua ei saagi midagi muutuda,” hoiatab ta.
Toomas Kiho lisab, et majanduslikku kasu taga ajades ei ole eesti keelel ega eesti riigil mingit mõtet – seda on vaja ainult aatelistele eestlastele. Isegi “Plekktrummi” saade oleks tema sõnul tasuvam, kui seda tehtaks inglise keeles, sest auditoorium oleks kõvasti suurem. “Me peame võitlema majandusliku loogika vastu, kogu Eesti mõte ja aade on vastupidine,” ütleb ta.
“Akadeemia” peatoimetaja võtab kokku, et iga rahvas on loodud oma kultuuri hoidma ja seda edasi kandma. Eesti rahvas leppis tema sõnutsi selles kokku 1992. aastal Põhiseadust heaks kiites, 1918-1920. aasta Vabadussõjas ja 1869. aasta esimesel üldlaulupeol. “Me peaksime sellele kindlaks jääma,” sõnab Kiho.
Allikas: ERR