12.10.2023
Toomas Kivimägi sokutab norrakatele kaupa, mida Arvo Aller just maha kannab.
Riigikogu juhatus jätkab parlamendi kodu- ja töökorra suvalist tõlgendamist ning tavadest ülerullimist. Eile õhtul lasi istungi järjekordselt lappesse riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi (Reformierakond), kasutades saadikutele valikuliselt sõna andes ja neilt sõna võttes suvaõigust, mispeale Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed saalist lahkusid.
Pärast kella 21, kui oldi automaksu tühistamise seaduseelnõu arutelul, ei andnud Kivimägi ühtäkki saadikutele võimalust vastusõnavõtuks, kuigi seda näeb ette töö- ja kodukord ehk nn kollane raamat. Samuti hakkas Kivimägi järjekordselt tegema erandeid ja valikuid kes ja kui palju saab küsida või repliike teha.
EKRE ja Isamaa saadikute protestidele vaatamata ajas ta segast ning takistas normaalset debatti ja arutelu, mis on varasemalt toiminud.
„See suvaõigus, mis praegu sealt puldist tuleb, on täiesti pöörane. Esiteks hakkab mingi jutt sellest, kuidas ise otsustan, kellele ma annan repliigi, kellele ei anna, põhimõtteliselt partei või näo järgi. See ei ole kodukorra mõte. Teiseks see, et otsustan, et ma protseduurilisi küsimusi võtan või ei võta, see ei ole ka kodukorra järgi õige. Mis omavolitsemine seal puldis praegu käib? See on riigikogu istung, kus meil esiteks on olnud traditsioon. Repliigid on täiesti iseenesestmõistetavad asjad. Keegi ei kuritarvita neid ka kuidagi praegu,“ protesteeris sellise omavoli vastu EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.
Termin “vastusõnavõtt” võeti kasutusele 1994. aastal ja selle järgi võis istungi juhataja piiranguteta anda vasturepliigi korras sõna Riigikogu liikmele, kelle nimi kõlas kas ettekandes, kaasettekandes, kõnes või sõnavõtus. Vastusõnavõtt on läbirääkimiste osa, Riigikogu liige võib esineda vastusõnavõtuga, kui seda või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti mainitakse kellegi teise sõnavõtus. Sama päevakorraküsimuse arutelu käigus saab riigikogu liige esineda ühe vastusõnavõtuga, mille kestus võib olla kuni kaks minutit. Kui riigikogu liige oma vastusõnavõtus mainib omakorda mõnda kolmandat riigikogu liiget, siis sellel liikmel enam repliigiõigust ei ole. Repliigiõigust ei ole ettekannete pidamise, küsimuste esitamise ja neile vastamise ajal. Vastusõnavõtt on sätestatud selleks, et elavdada parlamentaarset debatti ning võimaldada vastata teiste debatis osalejate sõnavõttudele.
Enne hääletust võttis EKRE fraktsioon kümneminutilise vaheaja ning otsustas, et selline türanlik omavoli, mida saalis istungi juhataja poolt kehtestati, on vastuvõetamatu ja nad lahkusid.