Kuna praegu on päevakorral nn sada vihavaba päeva, mille põhimõtetest peavoolumeedia juba ammu üle astunud on, siis tasub targu ka Uute Uudiste seisukohta vahendada.
Kallutatud ajakirjanik Toomas Sildam heidab Uutele Uudistele ette president Kaljulaidi nimetamist globalistiks ja rahvusriikluse vaenlaseks. Rääkigem siis asjad selgeks.
Rahvuskonservatiivid on algusest peale olnud rändepakti vastu – me peame seda suureks ohuks mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale. President Kaljulaidile aga kuuluvad mullu öeldud sõnad: “Juulis saavutasime üksmeele ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppes. Ma juba ootan detsembris selle vastuvõtmist Marrakechis. Kuid see lepe tuleb ka ellu rakendada. Ilma ellurakendamiseta on see õõnes, niisama tühjalt kõmisev nagu ees ootavad päevad nende jaoks, kes ei tea, kuhu nad saavad ööseks puhkama heita, või kuidas rahustada oma nutvaid, näljaseid ja hirmunud lapsi. Me peame püsti tõusma ja neid lihtsalt aitama.”
Rahvuskonservatiivid on alati leidnud, et Kaljulaid ei tööta rahvusriigi huvides ja meil pole põhjust asju ka praegu ümber hinnata. Sildam jätab paraku ütlemata, et Uued Uudised kirjutasid tema poolt välja toodud fraasi vastuseks ERR-i saates “Rahva teenrid” avaldatud arvamusele, et koalitsioon olevat Kaljulaidi oma uue presidendikandidaadina paika pannud. Jääb üle veel kord korrata: vähemalt rahvuslastele pole Kersti Kaljulaid kuidagi vastuvõetav ja kui “rahvateenrite” väite ümberlükkamine on Sildamile vihaõhutamine, siis on see vaid tema probleem. Nagu Sildami luulu sellest, et EKRE juhid Kaljulaidile kätte Kadriorus korraldatud demokraatiavande eest.
Sildam korrutab üle ka liberaalide ainsa jumalasõna staatusesse tõstetud paragrahvi Põhiseadusest: “Ja samuti tema (Kaljulaidi) sõnade eest, et uus valitsus seisku kõigi Eesti inimeste poolel – sõltumata nende soost, elukutsest, vanusest, nahavärvist, kodusest keelest, maailmavaatest, seksuaalsest sättumusest või mõnest muust tegurist.”
Kaua te taote seda võrdsusprintsiipi, surudes seda mistahes kohta? Tulemas on 9. mai, mil Kaitseväe kalmistu kubiseb vene rahvusest ja stalinliku maailmavaatega “surmapolgu” inimestest, kel on “isakese” pildid ja kelle ideoloogia ütleb, et nad vabastasid meid – selleks, et hiljem küüditada! Kas Sildam ootab ka selliste inimeste puhul, kes karjuvad oma missioonist Euroopas 1945, et me peaksime neid “oma inimesteks” ega kritiseeriks neid otsese eestivastasuse eest? Nemadki ju Eesti inimesed…
Eraldi Sildamile – EKRE juhid ei suuna Uute Uudiste tööd. Kui nad tahavad midagi üldsusele öelda, siis need ongi otseselt nende endi nime all ilmunud artiklid. Portaal on küll erakonna meediagrupis, kuid ei kajasta ainult EKRE ametlikke seisukohti, vaid meie eesmärgiks on kajastada uudiste, arvamuslugude, tõlkelugude ja muude artiklite kaudu rahvuskonservatiivset maailmavaadet. Vaid vähesed lood põhinevad EKRE pressiteadetel, peamine osa artiklitest on paljude Uute Uudiste kaasautorite looming. Seejuures ei tähenda Roland Tõnissoni või Ats Milleri sõnad kristluse tagakiusamisest või Euroopa Liidu mandumisest sugugi automaatselt Mart Helme seisukohta.
Sildam & Co on ekslikul arvamusel, et 100 vihavaba päeva tähendavad vaid EKRE tasalülitamist, mille varjus saab neid endiselt edasi elimineerida. Seegi on meelest läinud, kuidas ta ise teatas, et Kaljulaidi sõnad on suunatud EKRE-le. Või nagu ütles Postimehe kolumnist Ivan Makarov: “Vihakõnet sallivuse ja sidususe toeks ei mõista aga mitte ükski sallija hukka.”
Samas aga saaks nende leer tegutseda endiselt, nagu Makarov on kirjeldanud: “Kunstiteadlane Eero Epner räägib intervjuus LP-le kurjust kehastavatest oponentidest, kes «ajavad täielikku kapsast suust välja», esindavad oma valijaid «nii räpakalt, vägivaldselt… küündimatult ja ignorantselt», on «võõrsõnadega kimpus», tekitavad «õõnespuidulaadset kõminat», «purustavad tömbi kruvikeerajaga mune» jne.” Sada päeva vihavabadust ei muuda miskit, kui söed endiselt hõõguvad ja kõige rohkem ähvardavad nad leegiks pahvatada Sildami leeris.
Lõpetuseks midagi humoorikamat: Eesti Saunaomanike Liit saatis presidendile protestikirja, teatades, et nad kaotavad tohutult kliente, kui saja vihavaba päeva jooksul neile vihtasid ja vihtlemist ei võimalda.