03.06.2024
Peenraha
Kaja Kallase kärpekirves tabas tema võimule tulles kohe suurperesid ning Eesti vasakliberaalse valitsuse kogu poliitika on olnud laste- ja perevaenulik, see aga tähendab olulist sotsiaalsete probleemide teravnemist. Järgneva uudise taustal tunduvad probleemid Eestis edaspidi süvenevat, sest lastega pered pole riigi poolt soositud ning kärpepoliitika, nõrk majandus ja tõusev maksukoormus lisavad vaesust, eriti suurperedes.
BNS: “Kehvema majandusliku toimetulekuga perede lapsed on vähem aktiivsed, nende toitumine on ebatervislikum ning nende seas enam ülekaalulisi ja rasvunuid, selgus hiljutisest Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) avaldatud raportist.
Oma pere majanduslikku olukorda kehvemaks hindavatest peredest pärit noorukid tarbivad võrreldes jõukamatest peredest pärit noortega tõenäolisemalt igapäevaselt suhkruga karastusjooke. Samuti söövad nad harvem igapäevaselt puuvilju ja köögivilju. Eestiski on madalama sissetulekuga peredest pärit noorte seas suurem osa neid, kes tarbivad igapäevaselt suhkruga karastusjooke ning vähem selliseid noori, kes söövad iga päev puuvilju ja köögivilju.
Raporti autorid tõstatavad murekohana ka noorukite vähese kehalise aktiivsuse. WHO soovituste kohaselt peaksid noored nädala jooksul liikuma igapäevaselt vähemalt 60 minutit. Avaldatud raportist selgub, et vaid 25 protsenti poistest ja 15 protsenti tüdrukutest liigub vastavalt soovitustele ning kehaline aktiivsus väheneb koos vanusega, eriti tüdrukute seas. Kui 11-aastastest tüdrukutest on kehaliselt aktiivsed vastavalt soovitustele 24 protsenti, siis 15-aastastest tüdrukutest vaid 13 protsenti.
Eesti noorte andmed on veelgi kurvemad – vaid 19 protsenti poistest ja 13 protsenti tüdrukutest on vastavalt soovitustele kehaliselt aktiivsed. Sealjuures on 11-aastastest Eesti tüdrukutest soovitustele vastavalt kehaliselt aktiivsed 17 protsenti, 15-aastastest tüdrukutest vaid 9 protsenti.
Tervise Arengu Instituudi teaduri ja raporti ühe kaasautori Leila Oja sõnul ilmneb ka kehalise aktiivsuse puhul sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus. „Jõukamatest peredest pärinevate noorte seas on rohkem neid, kelle kehaline aktiivsus vastab WHO soovitustele. See viitab sellele, et pere sissetulek võib mõjutada selliseid tegureid nagu juurdepääs kehaliselt aktiivsetele tegevusele ja organiseeritud spordis osalemisele. Sarnane suundumus kehalises aktiivsuses on kahjuks juba aastaid,” ütles Oja.
Toitumis- ja liikumisharjumused on aga võtmetegurid kehakaalu mõjutamisel. Ülekaaluliste ja rasvunud noorte osakaal on võrreldes eelmise, HBSC 2018. aasta uuringuga tõusnud 21 protsendilt 23 protsendile. Ülekaalulisuste ja rasvunud noorte osakaal on poiste seas suurem kui tüdrukute seas vastavalt 27 ja 17 protsenti.
Eestis on ülekaalulisi ja rasvunud noori 20 protsenti, sealhulgas 15 protsenti tüdrukutest ning 25 protsenti poistest. Andmetest nähtub, et vähem jõukatest peredest pärit noorukid on suurema tõenäosusega ülekaalulised või rasvunud. Eesti noorte andmetel on pere majanduslikku olukorda halvaks hindavate õpilaste hulgas ülekaalulisi, sealhulgas rasvunuid oluliselt enam kui majanduslikku olukorda keskmiseks ja heaks hinnanute seas, seda nii poiste kui ka tüdrukute hulgas.
Oja hinnangul rõhutavad tulemused vajadust tegeleda tervisekäitumise aluseks olevate sotsiaalmajanduslike teguritega. Tervist toetavama toiduvaliku kättesaadavus, sh taskukohasus, võib olla väiksema sissetulekuga peredele piiratud. Selle tulemusel süüakse suurema tõenäosega rohkem toite, mis ei ole tervist toetavad – näiteks ülitöödeldud ja rohkelt lisatud suhkrut sisalduvaid toite. Samuti mängivad valikute tegemisel rolli haridustase, teadmised, oskused ning hoiakud, mis paremas majanduslikus olukorras olevates peredes võivad olla tervist soosivamad.”
Eestis läheb olukord tõenäoliselt ka edaspidi aina hullemaks.
Uued Uudised