Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Transpordiärimees: Rail Balticule heakskiidu andmine võrduks pärisorjadele omase rehepaplusega

-
16.06.2017
Laadime sisu...

Transpordiettevõtja Karli Lambot rääkis riigikogu konverentsisaalis peetud Rail Balticu teemalisel üritusel, et Ernst&Youngi (EY) Rail Balticu tasuvusuuringus on 4,1 miljardit sotsiaalmajanduslikke tulusid leebelt öeldes õhust võetud ja seetõttu ei saa Euroopa Liit raudtee ehitamist rahastada. Pärast seda hakkasid eurofunktsionäärid selgitama, et uue raudtee ehitamine on vältimatu, vastased on kõigest valesti aru saanud ja pahatahtlikud. Koheselt süüdistasid endised ja praegused Euroopa Komisjoni kõrged ametnikud Siim Kallas ja Christine Trautmann raudteevastaseid valetamises. Siim Kallas bravuuritses, et väikese vihase grupi valed lükatakse kohe ümber ja Trautmann lisas, et teist korda Balti riikidele raudteeraha enam kunagi ei pakuta.

“Tänaste teadmiste valguses on Rail Balticu tasuvusuuringul väga suure pettusejuhtumi tunnused ja ametnike ja poliitikute energia peaks minema sellele, et need murepilved argumenteeritult hajutada, mitte aga vastaseid raevukalt rünnata,” nentis Lambot. “Kui riigikogu majanduskomisjoni esimees kutsus mind 5-10 minutiks tasuvusuuringu vigadest kõnelema, siis enamiku komisjoni liikmete jaoks olid meie seisukohad juba ennetavalt sedavõrd ebameeldivad, et lauale pandi liivakell ja tehti resoluutselt selgeks, et sekunditki üle viie minuti kõneleda ei saa. Inimesele, kes on esimesed neli klassi matemaatikatundides kohal käinud, saab ka kahe minutiga selgeks teha, et EY tasuvusuuringusse on lähteandmeteks valitud näitajad, mis tegelikkusega mingit seost ei oma. Seda muidugi eeldusel, et niisugune inimene soovib sõnumit kuulata. Riigikogu majanduskomisjoni liikmete valdaval enamusel sellist tahtmist ei olnud. Peaaegu ainukesed tõsised kuulajad koosolekul olid majandusministeeriumi esindajad, sest nendeni paistis olukorra tõsidus olevat kohale jõudnud. Asekantsler Ahti Kuningas möönis, et meie küsimused on olulised ja nemadki tahavad neile EY-lt vastuseid. Kuid EY olevat juba uute töödega hõivatud ja seetõttu pole tal olnud aega Rail Balticu teemaga tegeleda,” kirjeldab Lambot nukrat olukorda.

Sotsiaalmajanduslike tulude arvestuses on EY kasutanud kütuseaktsiisi arvestamisel vale klassi veoautosid, jätnud aktsiisikulude kasvu SKP kasvuga sidumata ja maanteeveokite õhusaaste leidmisel on kasutanud näitajat, mis on tegelikkusest 25 korda suurem. Need vead on ilmsed seepärast, et kuigi uuringus on viidatud korrektselt algallikatele, kust vastavad näitajad tuleb EL tasuvusuuringute metoodika kohaselt võtta, siis tegelikult on nendest allikatest valitud välja valed näitajad, mille abil on Rail Balticu sotsiaalmajanduslik tulu 4,1 miljardit eurot ehk 25% suurem kui oleks korrektsete arvutuste puhul.

“Kui niisugused vead tasuvusuuringus parandada, siis Rail Baltic ei ole enam sotsiaalmajanduslikult tasuv ning Euroopa Liit ei saa vastavalt oma reeglitele niisugust projekti rahastada,” märkis transpordiettevõtja.

“Ainult pime saab eitada, et ühisfirma RB Rail ja EY ei ole väga tõsist pettusekahtlust ümber lükanud. Nii Euroopa Liit kui meie enda riigikogu peaksid jääma niisuguses olukorras väärikaks. RB lepingu ratifitseerimisega kiirustamine ja selle läbi viimine iga hinna eest 19. juuni riigikogu erakorralisel istungil annab tunnistust sellest, et osa meie rahvaesindajaid ei huvita, et kasutaksime Euroopa maksumaksjate raha heaperemehelikult ja garanteeritult ausal viisil. Niisugune käitumine on rehepaplik ja pärisorjadele omane,” lisas Lambot.

Eesti jaoks kinnitab EY tasuvusuuring varasemaid kahtlusi, et lisaks tõsistele keskkonnakahjudele on Rail Baltic praegusel kavandatud kujul lihtsalt liiga kallis. “Liiga kallis isegi nende reisijateveo- ja kaubamahtude jaoks, mida sinna soovmõtlemisega loodetakse. Investeering peab olema toimiv ka siis, kui Venemaast sõltuvuse suurendamise asemel idasuunalisi kaubatonne hoopis otsustavalt vähendatakse. Praeguse Rail Balticu kava sõltub ju Vene armust, sest 40-48% kaubamahtudest (EY uuringu erinevates tabelites need numbrid mõnevõrra varieeruvad) loodetakse saabuvat ida poolt,” sõnas ettevõtja.

EPL/UU