11.03.2024
Homoagenda on maailma segaseks muutnud.
Kui EKRE esimees Martin Helme käis hiljuti “Esimeses stuudios” ja rääkis oma erakonna kavatsusest võimule saades abielu pilastamise seadus tagasi keerata, väitis saatejuht, et enamik eesti rahvast toetavat uuringute järgi homoseadust. See toetus on paraku suhteline.
Enamikku lihtsatest eestlastest homoküsimus ei huvita, sest nad ei puutu sellega vahetult kokku. Samas aga lasevad nad oma ajusid peedistada, sest peavoolumeedia toob päevast päeva tuima järjekindlusega nendeni jutud sellest, kuidas homod vajavad kaitset, kui tagakiusatud nad olevat ja kuidas terve “progressiivne” maailm neid toetab. Kui siis tuleb küsitlus suhtumise kohta, siis annavadki mõjutatud inimesed poliitkorrektse vastuse ja tulemuse.
Kahjuks ei viitsi inimesed tegelikult toimuvasse süveneda. Homoagenda on ka Eestis juba pildi esiplaanil, neil (ja nende eluviisil) on laialdane kajastus, homod tungivad oma nõudmistega igale elualale ja naudivad tähelepanu. Samas on traditsioonilist perekonda hakatud üha enam demoniseerima, seda peetakse propagandas perevägivalla allikaks, peret ja lasterohkust toetatakse riigi poolt üha vähem, pere asemele pakutakse mistahes muid variante, naiste lastetust karjäärimudelist kuni abieludeni ükspuha kelle vahel.
On selgelt näha, kuidas poliitiliselt, ideoloogiliselt ja sellest lähtuvalt ka riiklikul tasemel on esikohale tõstetud viljatud kooslused ning mehest, naisest ja lastest koosnevat peret lükatakse tahaplaanile ning see avaldub juba igal elualal, kliimavõitlusest (laste saamine olevat Maale kahjulik) kuni riiklike toetusteni (suurperedelt võetakse raha ära).
Asjad alles hakkavad kurjaks minema. LGBT on ka transseksuaalsuse ja soomuutmise eestvedaja ning selles vallas on muutused tohutud. Paljud inimesed on hakanud sugu muutma, sealhulgas värske uudise järgi lausa majandusliku kasu pärast. Väidetavalt identifitseerivad paljud ennast homona või soomuutjana ka seetõttu, et see annab eelise tööturul – ettevõtjad kardavad ebakompetentsetele, kuid ennast homodena tutvustavatele kandideerijatele ära öelda, kartes süüdistusi homofoobias.
Noored muudavad (sageli pöördumatult) sugu sellepärast, et see on trend ja haavatavamad on noored tütarlapsed, kes soovivad oma sugu meheks muuta või kuidagi ära ähmastada, tehes nii tagasipööramatuid otsuseid. Selles ongi suur osa ideoloogilisel pealetungil, mis küll jutlustab naisõiguslust, kuid samas hävitab noortes naistes naiselikkuse ja teeb neist meestevihkajad. Sellise pagasiga minnaksegi oma identeedi muutmisele või hajutamisele.
Meedias on palju propagandalugusid sellest, kuidas vanemad väidetavalt toetavad oma laste soovahetust, kuid päris kindlasti ei ole absoluutne enamus isadest nõus sellega, et nende pisitütrest, kes on saanud kenaks teismeliseks neiuks, saab ideoloogiliste mõjutuste tulemusel tulevikus habemega meesterahvas – see on lihtsalt meeletult inimmõistuse vastu. Sellised vapustused võivad paljude inimesteni alles jõudma hakata.
Inimesed pole lihtsalt aru saanud, mida see agressiivne homoagenda endast kujutab ja nood teavad täpselt, kuidas ennast kehtestada – nii ongi Trooja hobume, kellest pole aru saada, on ta täkk, mära, ruun või muul, Eestise kohale toodud ning paljud inimesed on ta oma koduõuele lasknud. Aga nagu päris Trooja hobuse puhul istusid tema vatsas sõdalased, nii on ka homohobuses peidus “vähemusi kaitsvad” marksistid.
Kui kord läheb abielu pilastamise seaduse tagasikeeramiseni, on ilmselt rohkem inimesed saanud aru, et viljatud oksad elupuul vilju ei kanna ja neid kummardada on rumal.
Uued Uudised