25.08.2019
Uue mošee avamine Šalis.
Eesti on alati toetanud tšetšeenide vabadusvõitlust Venemaa vastu, kuid nüüd on aeg suhtumises korrektuure teha, sest selle rahva esindajad on kogu maailma konfliktides tuntud aktiivsete pühasõdalastena. Praegu lisandub sellele islami levitamine.
Eestis on olemas tšetšeenide kogukond, kelle eemaletõukavaim liige on kurjategija Haron Dikajev. Just nende inimeste hulgast on karta võimalikku pommivöökandjat või kaubikusõitjat väljaspool sõiduteid, sest keegi võib ka radikaliseeruda.
Tšetšeenias Šalis avati reedel Euroopa suurim, korraga 30 000 usklikku mahutav mošee. See Venemaa protektoraat võib saada nii pühasõdalaste kui ka islami kui usu levitajaks. Tšetšeenia mõjud võivad levida Eestisse.
Mošee avamise piduüritusel osales Venemaa presidendi täievoliline esindaja Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas Aleksandr Matovnikov ja Põhja-Kaukaasia asjade minister Sergei Tšebotarjov. Mošee avamisele tuli Araabia Ühendemiraatide, Saudi Araabia, Bahreini, Kuveidi ja teiste moslemimaade printse, ministreid ja tähtsaid vaimulikke.
Ehitamise ajal kirjutati, et mošee saab nime Tšetšeenia liidri Ramzan Kadõrovi auks, kuid avamistalitusel kuulutas Kadõrov, et mošee saab prohvet Muhamedi nime.
Reedel avati Šalis ka koraanikool medrese. Praegu teab Tšetšeenias koraani peast rohkem kui 1300 noort. See näitab tšetšeenide hulgas kasvavat religioossust, mis islami agressiivsust arvestades on kristliku Euroopa jaoks ohutegur.
Inimeste üle ei saa otsustada rahvuse järgi. Paraku on tšetšeeni diasporaa oma uutes asukohariikides üsnagi suur julgeolekuoht ja seda eriti selle valguses, et mingil ajal määrasid tšetšeenide vabadusvõitlust suuresti äärmuslikud vahabiidid.
Rootsis sooritatud terroriaktide läbiviijateks on olnud näiteks endisest NLiidust pärit usbekid, USA-s aga korraldasid tšetšeenid 2013. aastal Bostoni maratoni ajal plahvatusi.