Tänastel sotsidel ja vasakliberaalidel pole “detsembrikuumust” vajagi – nad hävitavad Eesti rippumatuse läbi suveräänsuse ärakinkimise

Ilmselt jäi enamusel eestlastest märkamata see, et pühapäeval möödus 95 aastat bolševike riigipöördekatsest 1924. aasta 1. detsembril.

Täna pole liberaalidel, sotsidel ja teistel vasakäärmuslastel vaja Tondi kasarmutele tormi joosta – nad saavad oma tahtmise suveräänsust Brüsselile ära kinkides, võõraid “euroopalikke väärtusi” Eestisse importides, igipõlist elulaadi ja traditsioone naeruvääristades ja siis lammutades, ning protesti “vihakõneseadusega” summutades.

Neomarksismist läbi imbunud vasakliberalism ei võta ammugi enam ühiskondi vintpüssiga oma kontrolli alla – infotehnoloogilisel ajastul võetakse riigid üle meedia, ülikoolide, haridussüsteemi, ametnikkonna, ideoloogiste hämamiste ja muu sellisega. Proletariaat enam neid ei huvita, uued lemmikud on migrandid, vähemused ja naised. Revolutsionääridel on aega olla evolutsionäärid.

Ainult et selline inimvihkajalikkus ei ole kuskil lõplikult läbi läinud – ei NSV Liidus, Hiina RV-s, Kampucheas, Kuubas ega ka Venetsueelas või Boliivias. Kahjuks neelab neobolševistlik ideoloogia enne oma surma miljoneid inimelusid.

Kuna detsembrikommunistid tulevad täna tagasi Läänest ja vasakliberaalidena, siis ei tohi nende pealetungi maha magada – ja rahvuskonservatiivid tegelevadki vastupanuga, et säilitada seda, mis on hoidmist väärt.