Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Türgi näitab ennast üha enam Osmanite järeltulija kui Euroopa demokraatliku riigina

-
10.10.2019
Nii ekspordib Türgi oma nägemust euroopalikkusest Süüriasse.
© ZUMAPRESS.com/Scanpix

Euroopa hoidub endiselt silmi avamast selle eest, et Türgi ei kuulu oma väärtuste poolest euroopalikku kultuuriruumi – kasvõi ülbete ähvarduste tõttu.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ähvardas Euroopa Liitu miljonite põgenikega, kui blokk ei lõpeta Türgi Põhja-Süüria pealetungi kritiseerimist.

“Hei, Euroopa Liit, ärka üles! Ütlen veelkord – kui te üritate kujutada meie operatsiooni seal invasioonina, siis on meie ülesanne lihtne. Me avame uksed ja saadame teile 3,6 miljonit migranti,” ütles Erdoğan kõnes parlamendile.

Eriline on ähvarduse juures see, et see lubatakse teoks teha mitte ainult sanktsioonide, vaid isegi kriitika korral Türgi agressiooni kohta.

2016. aastal sõlmis Türgi EL-iga lepingu, mille järgi takistatakse põgenike liikumist Euroopasse vastutasuks kuue miljardi euro ja viisavabaduse eest. Ankara kritiseerib EL-i aga raha aeglases üleandmises ja tegevusetuses põgenikekriisi lahendamisel.

“Te pole kunagi siirad olnud,” ütles Erdoğan bloki kohta. “Nüüd nad ütlevad, et ei anna meile kolme miljardit eurot. Kas te olete kunagi pidanud kinni ühestki meile antud lubadusest? Ei.”

Selline sõnavõtt võib Türgi sisepublikule küll mõjuvalt kõlada ja Euroopa liberaale hirmutada, kuid see riik ei saa enam loota EL-i liikmelisusele, sest ta ei pea lugu euroopalikest väärtustest, seda ei konservatiivide ega liberaalide arusaama järgi.

Türgi on vastutav Armeenia genotsiidi eest ning isegi kurdi separatism on riigi rahvuspoliitika tagajärg. Rahvusvahelistes suhetes kasutab Türgi liialdatud jõudu, nagu praegu Süürias ning on agressiivne ka majandusruumis Küprose ja Kreeka lähistel.

Eesti peaks olema nende riikide hulgas, kes mõistavad hukka kõik Türgi jõuvõtted, mille hulka kuulub ka Erdogani ihukaitsjate agressiivsus välismaal olles. (BNS-UU)