Türgi diktaatorikalduvustega president Erdogan teatas kolmapäeval, et Türgi hoiab piiri põgenikele lahti, kuni Euroopa Liit kõik tema nõudmised täidab.
“Kuni Türgi ootused, sealhulgas vabale liikumisele, tolliliidu uuendamisele ja finantsabile ei ole käegakatsutavalt tädetud, jätkame oma piiril senist tegevust,” ütles Erdoğan televisioonis üle kantud kõnes.
Seega nõuab Ankara põgenike kinnihoidmise eest mammonat, olles ka ise Süüria sõja otsene osaline ja vastutaja põgenikelainete eest.
Erdogan on ehtsaim väljapressija, sest ta teab EL-i ja eraldi Lääne-Euroopa allaheitlikkust. Ta teatas teisipäeval, et Saksa kantsler ja Prantsuse president külastavad järgmisel nädalal Türgit, et pidada kõnelusi rände üle.
“Me saame järgmisel teisipäeval Istanbulis kokku Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga,” ütles Erdoğan ajakirjanikele. Ilmselt on oodata EL-i suurt rahasüsti santažeerijast Erdoganile.
Türgi peab ühtlasi ka räpast infosõda Kreeka vastu, kirjeldades kogu maailma ees väidetavaid Kreeka “metsikusi” piiridel migrantide tõrjumisel ning võrreldes neid koguni natside kuritöödega.
Libauudis on tõenäoliselt New York Timesi lugu salajasest keskusest ja kohast piiril, mille kaudu Kreeka saatvat migrante tagasi. Jutud sellest, kuidas sõjaväe ja “numbriteta” autod püüavad tänavatel migrante ning kohalik väitvat, et varem saatsid nemad inimesi tagasi, nüüd aga tegevat seda sõjavägi, kõlavad väga kummalistena – miks siis Kreeka endiselt migrantidega hädas on ja kuidas Türgi seda lubab?
Kuritegelikuks võib pidada hoopis Türgi massirepressioone kurdide vastu, mis on juba ammu väljunud riigist endast ning levinud naaberriikidesse Süüriasse ja Iraaki. Türgi on näidanud ennast liiga ebademokraatlikuna, et võtta ta EL-i liikmeks ning näitab ennast üha ebakindlama liitlasena ka NATO-s.
Kreeka rannavalve teatas kolmapäeval, et Türgi rannavalvealus rammis üht tema patrullpaati. (BNS-UU)