Viimastel aastatel on kallite põlevkivielektrijaamade toodangut jäänud üha vähemaks, kuid asemele ei ole tulnud samas mahus odavat tuule- ja päikeseparkide toodangut, vaid hoopis kallis importelekter. Seega võib kopsakamast säästust vaid unistada.
Kuigi taastuvenergia osakaal Eesti elektritootmises on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, ei ole tarbijad näinud oodatud hinnalangust. 2025. aastal kattis tuule- ja päikeseparkide toodang üle 30% riigi tarbimisest, samas kui põlevkivielektrijaamade panus langes alla 20%. Statistika näitab siiski, et odava kodumaise taastuvenergia asemel on tühimikku täitnud sageli kallis importelekter.
Õhtulehe analüüsist ilmnes, et elektri hind sõltub otseselt energiaallikate ja imporditingimuste kombinatsioonist: “Kui Soomest Eestisse tekib ülekandevõimsuse „pudelikael“, kerkib impordi hind põlevkivielektri tasemele. Vabal ühendusel on import seevastu konkurentsivõimeline tuulepargi hinnaga. 2025. aasta keskmine hind langes vaid tagasihoidlikult 8%, hoolimata taastuvenergia rekordosakaalust. Põhjuseks on piiratud odava elektri kättesaadavus ja kõrge hinnaga allikate suur osakaal tarbimises.”
Täna vastas kliimaminister Andres Sutt (Reformierakond) EKRE arupärimisele tuuleparkide projekteerimise kohta ning vassis numbritega.
Minister Andres Sutt ütles: “Keskkonnaportaalis kuvatakse tuuleenergia planeeringute infot ja võimsusi Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt. Hetkeseisuga on planeeringutes 1951 megavatti, mis oleks 262 tuulikut, menetluses on 20 arendust ja kehtestatud on ka üks arendus võimsusega 100 megavatti.”
Riigikogu EKRE fraktsiooni poolt arupärimise esitanud Evelin Poolamets vaatas selle peale ministri soovitusel Keskkonnaportaalist faktid järele ja leidis sealt on hoopis teised numbrid: töös olevaid planeeringuid on hoopis 3521 MW ja kehtestatud planeeringuid 323MW.
Nii, et taas: kui reformierakondlane räägib, siis ta valetab.
Allikas: