Tuugeniparkide ümber tekib järjest rohkem vaidlusi, mis võtavad kohati koomilisi mõõtmeid, kuid kus hakkab silma viimastel aastatel kõvasti jõustatud muster. Inimeste muresid pisendatakse, mõnitusteni välja, teadlasi, kes juhivad tähelepanu riskidele, üritatakse tasalülitada ja normaalset diskussiooni ei suuda (ei taha) tegelikult mitte keegi pidada.
Avalikel aruteludel valetatakse kohalikele kogukondadele juba täiesti läbinähtavalt ja piinlikult. PR vankri ette on rakendatud täpselt samad isikud, kes levitasid suure suuga nn peavoolu valeinfot nii migratsiooni- kui ka koroonakriisi ajal. Raha kõneleb nii kõva häälega, et sendid pudenevad suunurkadest. Kliimaminister ütleb avalikult uudistele, et terviseamet peab tõestama, et infraheli on väljamõeldis. Teadus on ametlikult tühistatud.
Riigitelevisioonis antakse sõna vaid neile, kes suuri arendusprojekti toetavad, ning kuuleme argumente, mille kohta ei tea kas nutta või naerda. Ette lükatakse teadlasi, kes väidavad, et madalsageduslikul infrahelil ei ole mingit mõju elusorganismidele, inimese tervisele, et ainuke mõju saab olla kuuldaval müral? Isegi Terviseameti kodulehel on must-valgel väljas info infraheli negatiivsete mõjude kohta, inimese tervisele. Ei tea, kas täna on antud käsk see info ära peita?
Tõsiste teadlaste uuringute kohta, mis avaldatud mainekates, eelretsenseeritud teadusajakirjanduses, väidetakse täiestis süüdimatult, et need on vandenõuteooriad??? Et negatiivset tervisemõju pole üleüldse olemas?? Kuidas nii suurt valet saab nii kõva häälega rääkida keegi, kes töötab Eestis teadlasena? Ma pole nii tugevat lobbi mõju ja otsese valeinfo levitamist riigitelevisioonis tükk aega kuulnud.
Isegi pealiskaudsel uurimisel on võimalik tutvuda hulgaliste uuringutega, mis väga selgelt toovad välja, et madalasageduslikku infraheli inimene oma kõrvaga ei kuule, kuid selle mõju võib ulatuda väga raskete tervisekahjustusteni.
Seda teemat on tegelikult omajagu uuritud ja katsetatudki. Kui mõni teadlane midagi vastupidist väidab – siis jääb õhku paratamatult küsimus, kas inimene ikka teab või arvab, ja miks ta veendunult valeinfot levitab? Lubati teadusrahastust?
Juhin ka tähelepanu, et Euroopa Liidu seadusruumis on põhiprintsiibiks, mida tuleb arvestada keskkonna ja inimese tervist puudutavates otsustes – ettevaatusprintsiip. See tähendab, et kui eksisteerib piisav teaduslik tõestusmaterjal, et mingi arendus, toode vms. võib kujutada endast ohtu kas inimese või keskkonna tervisele, siis enne täiendavaid uuringuid EI TOHI seda kasutusse lasta.
Seega – tänaseks on selline uuringutemass olemas, mis tähendab, et tuleb teha põhjalikke uuringuid, ja leida parimaid lahendusi. Mitte ükski teadlane, ei saa ega ka tohi avalikult väita, et tuugeniparkidel pole mingit mõju inimeste või teiste elusolendite tervisele ja heaolule, sest see on absoluutne vale! Selle tõestuseks on massiivselt uuringuid ning lisaks ka mitmetes riikides, kohalike elanike tervise halvenemine, mida samuti on palju raporteeritud. Prantsusmaal on esimene tuugenipark ka mahavõtmisel.
Loomulikult on selliste erakordselt suurte arenduste puhul kohustuslikud põhjalikud uuringud, mis uuriks mõju nii keskkonnale kui inimesele.
Väikesesse Eestisse lihtsalt ei sobi mania grandiosa stiilis arendused, olgu see monstrumlik Rail Baltica või terve maa täistikkimine erakordselt suure keskkonnamõjuga, pidevalt fossiilseid kütuseid kasutavaid tuugeniparke. On elementaarne ja loomulik, et inimesed on selliste loodustlõhkuvate ideede vastu, sõltumata, mis valdkonnas see on. Sest inimesed armastavad oma maad ja kodu. Lisaks on NIMBY tegelikult kestlikkuse üks põhiprintsiipe, mida teadlasedki uurinud ja välja toonud, et vaid see aitab loodust hoida, suurte ja korporatiivsete ärihuvide ning rumala poliitika vastu. Sest ainult kohalikku kogukonda huvitab, kuidas seal päriselt elukeskkond toimib.
Rõhutan, et ka minu pole vastava valdkonna spetsialist, aga tunnen huvi, kuna minu enda elukeskkond sõltub ka sellistest otsustest ning toetun oma küsimustes juba avaldatud teadustöödele ning kestliku arengu aluspõhimõtetele. Lisan ka, et otsuseid, kogu Eesti elukeskkonda radikaalselt muutvate arenduste osas kommunikeerivad (loe: räägivad) meile poliitikud, kellel puudub absoluutselt igasugune teadlase taust, haridus või kompetents antud küsimustes. Ometi ei teki küsimust- miks nad üldse tohivad rääkida? Vaigistada tahetakse aga inimesi, kellele need otsused suunatud on, keda need mõjutavad. Hakkab silma lihtne ebaloogika.
Tänaseks on põhjust vastuseid otsida väga paljudele küsimustele:
1. Esiteks – jättes kõrvale must-valge jah või ei tuugenitele, tuleks küsida suuruste ja mastaapide kohta. Panen siia Kaupo Vippi arvutuse, mis vahe võib olla 150 m tuugenite (uuringud maailmas, mis juba riske välja toovad, on just sellistega tehtud) ja 300 m tuugenite vahel, mida meile tahetakse panna ja mis olla maailma suurimad.
Kaupo Vipp: “Tuugenite suuruse võrdlemisel tuleb arvestada mitte tipukõrgust, vaid tööpindala (millest sõltub ka tuugeni võimsus). Kui ühe kogukõrgus on teisest näiteks 2 korda suurem (nt 150m ja 300m), siis on teisel tiiviku tööpindala, seadme võimsus, tekitatav IH müra jms nähud on mitte 2 korda, vaid ca 4 korda suuremad. See tuleb ringi pindala kasvamisest raadiuse ruudu järgi (S=π*r^2), kus pindala S on tiiviku kogu tööpindala ja raadius r ühe tiivikulaba pikkus. Kui näiteks 150 m tuugeni puhul S =3,14*(62*62)= ca 12 000 m^2 , siis 300m tuugenil S =3,14*(130*130)= ca 53 000 m^2. Seega on 300 m tuugen 150 meetrisest mitte 2 korda, vaid enam kui 4 korda suurem/ võimsam/ häirivam/ rohkem infraheli genereeriv. Aga masinate mõõtmeid püütakse võimalikult suureks ajada seepärast, et ühe 300 m tuugeni ehituskulu võrdub ca kahe 150 m tuugeni ehituskuluga, kuid annab enam kui nelja 150 m tuugeni tootmisvõimsuse.”
2. Viimasel ajal on teadlased uurima hakanud tõsiseid terviseriske mida tekitab madalsageduslik infraheli. Siin ainult paar näidet, kus uuriti, kuidas infraheli põhjustab rakusiseid muutusi ja probleeme nii südame-veresoonkonnas, kopsudes jne. VAD is associated with the abnormal growth of extra-cellular matrices (collagen and elastin), in the absence of an inflammatory process. In VAD, the end-product of collagen and elastin growth is reinforcement of structural integrity. This is seen in blood vessels, cardiac structures, trachea, lung, and kidney of both VAD patients and ILFN-exposed animals. LINK
“Experimental studies have verified these effects. Their validity is supported by convergent quantitative biophysical solutions. Because cells interact through the exchange of minute quanta of energy that corresponds with remarkably low levels of sound pressure produced by natural phenomena and wind turbines upon the body and its cavities, traditional standards for safety and quality of living might not be optimal”. LINK
Kuna lisan ka pdf-failina siis otse lingid ei pruugi kohe avaneda, vaid tuleks pealkirjana kopeerida ja siis avada. LINK
Tervisemõjude kohta on niipalju uuringuid, mida ei saa siin piiratud ruumis esitada.
3. Mõju loodusele – kas on roheline projekt? Paljudele on teadmata asjaolu, et ka Eestis on nüüd vaja hakata ehitama suuri gaasijaamu, sest tuugenitel on suures koguses fossiilsete kütuste abi vaja. Gaas on teatavasti fossiilne kütus, mida kuskil kaevandatakse. Riiklikud lobbistid, nii poliitikute, teadlaste kui arendajate maailmast üritavad väita, et peame loobuma põlevkivist, kuna see saastab ning peame ära hoidma globaalse kliimamuutuse. Samas ei morjenda neid vähimalgi määral asjaolu, et rohkete tuugeniparkidega suureneb hüppeliselt vajadus fossiilse gaasi järele, mida hakkame ostma väljast sisse. Muutes terve oma energiasüsteemi täielikult sõltuvaks väliskorporatsioonidest – selmet kindlustada oma energiajulgeolek enda toorainega.
Jah, põlevikivi kaevandamine on saastav – aga kui meil tänases päevas on vaja valida mitte ideaalsete lahenduste vahel – siis kas jätkata põlevkiviga Ida Virumaal, või reostada terve Eesti, saared kaasa arvatud, tuugeni- ja gaasijaamadega? Ei tundu vist väga raske küsimus.
Tuntud füüsikadoktor rääkis toimunud rahvakoosolekul järgmist, mis toimub tuugeni maa all – kõigepealt paepinnas tuleb lõhata, et saaks tuuliku aluse augu, mis teadagi on suure raadiusega, siis juba saab karstiala pragude suurenemine saatuslikuks veele, mis hakkavad voolama ettearvamatult uusi lõhesid pidi, pae alt hakkab intensiivsemalt eralduma radooni, mida paas kinni hoiab. Kui tuuliku varras on püsti, siis levib vibratsioon ka maa all.
4. Mastaabid – tuugeniparkideks planeeritakse täna hiigelmõõtmetes pindasid, kus üheainsa hübriidpargi territooriumiks eraldatakse juba lausa tuhandeni küündivaid hektareid maad. Selleks on vaja raadata veel ja veel metsi, mille osas käib meil aastaid nn metsasõda. Teame, et Eesti metsi on juba aastaid üleraiutud ja nüüd plaanime veel suuremat rüüstet? Elupaigad? Loomad-linnud? Nende kohta kuuleb aina sagedamini, et nad tikuvad inimasulatesse ja lahendus on mis? Ikka maha tuleb lasta. Kui see pole hullumeelsus, siis mis veel on?
5. Majanduslik mõju – on juba laialt teada, teiste riikide kogemuste alusel, et inimesed soovivad tuugeniparkide ümbrusest ära kolida, kuna tõepoolest tekivad paljud negatiivsed tagajärjed. Kinnisvara ei soovi eriti keegi aga osta, ka odavalt mitte (millegipärast isegi mitte needsamad lobbistid, kes tuugeniparke igal moel promovad). Seega kannatavad lisaks ka majanduslikult just kohalikud elanikud. Kasu hakkavad aga ebanormaalselt suures koguses teenima käputäis arendajaid ja väliskorporatsioone, kuna poliitilised otsustajad, kliimaministri enda avaliku sõnavõtu alusel, ongi äriplaani nii kokku pannud – pangad, arendajad ja valitsuspoliitikud. Poliitikud selle kokkuleppe alusel jõustanud regulatsiooni, et kogu Eesti rahvas peab kõik need suured kasumid kinni maksma ka siis, kui tuult ei puhu ja tuugenid seisavad. Nagu on vaja siis kinni maksta ka kohekohe püstitatavad gaasijaamad, mis samuti teenivad kasumit väliskorporatsioonidele. Kui see pole Nauru vol 2, siis mis veel on?
6. Eetiline aspekt – kohalike kogukondadele tahetakse vägivaldselt suruda peale arendusi, mis hävitavad loodust, mõjutavad negatiivselt majandust, viivad kogukondadest ja kogu Eestist välja suuri rahasummasid, mõjutavad (teaduspõhiselt teada olevalt) negatiivselt inimeste heaolu. Inimeste mured on absoluutselt õigustatud, ja see et ka emotsioonid võivad üle keeda, on mõistetav. Mõnikord võib mõni inimene ka väga halvasti öelda või sel puhul isegi karjuda. Kole küll aga… Ohus on inimeste kodud, elud, tervis. Selmet tegeleda inimeste muredega ja ka ausalt asju arutada – hakatakse inimesi ähvardama omaenda riigi või KOV poolt jõustruktuuridega, kas varsti ka sõjaväe saadame oma inimeste vastu? Nii riik toimida ei tohi. Lihtsalt ei tohi.
Kokkuvõtteks – niivõrd suurt, üle Eestilist mõju omavate arenduste puhul on vajalik ka üldrahvalik arutelu, kus erinevate valdkondade, SÕLTUMATUD teadlased ja eksperdid ka sõna saavad. Ja nii nagu juba aastaid on jätkusuutlikkust uurivad teadlased rõhutanud, on päriselt parema tuleviku nimelt vaja anda kogukondadele tagasi õigus otsustada oma elukeskkonna üle. See on ainuvõimalik viis arvestada rohkem looduse ja inimesega, mitte väikese kliki ärikate ja poliitikute kartelli huvidega.
Rea Raus,
sotsiaalmeedia