ERR avaldatud artikkel “𝐓𝐮𝐮𝐥𝐞𝐩𝐚𝐫𝐤𝐢𝐝𝐞 𝐩𝐥𝐚𝐧𝐞𝐞𝐫𝐢𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐣ä𝐭𝐤𝐮𝐛 𝟐𝟐 𝐨𝐦𝐚𝐯𝐚𝐥𝐢𝐭𝐬𝐮𝐬𝐞𝐬” pani mõtlema ja tekitab ausalt öeldes mitmeid küsimusi: millistele andmetele toetuti ja kust on pärit esitatud väited?
Näiteks on artikli pealkirjas välja toodud 𝟐𝟐 𝐨𝐦𝐚𝐯𝐚𝐥𝐢𝐭𝐬𝐮𝐬𝐭 – vaid napp kuu tagasi Keskkonnaagentuurist saadud koondtabeli järgi on tuulearendusi hoopis 𝟐𝟗 𝐊𝐎𝐕-𝐢𝐬. Avalikus meedias, avalikku huvi puudutaval teemal ja eriti ERR-i artiklis võiks ju olla korrektsed andmed?
Samamoodi jäi ülevaade Tartu Ülikooli professori Hans Orru juhitud uuringust pinnapealseks. Esimese etapi aruanne on 𝐤𝐢𝐫𝐣𝐚𝐧𝐝𝐮𝐬𝐞 ü𝐥𝐞𝐯𝐚𝐚𝐝𝐞 – infraheli, amplituudmodulatsiooni või häirituse tegelikke mõõtmisi ei tehtud. Samuti põhinevad kõik aruandes refereeritud infraheliuuringud 𝐬𝐢𝐦𝐮𝐥𝐞𝐞𝐫𝐢𝐭𝐮𝐝 𝐢𝐧𝐟𝐫𝐚𝐡𝐞𝐥𝐢𝐥, ehk uuringuid 𝐞𝐢 𝐭𝐞𝐡𝐭𝐮𝐝 𝐫𝐞𝐚𝐚𝐥𝐬𝐞𝐥𝐭 𝐭öö𝐭𝐚𝐯𝐚𝐬𝐭 𝐭𝐮𝐮𝐥𝐞𝐩𝐚𝐫𝐠𝐢𝐬𝐭 𝐥ä𝐡𝐭𝐮𝐯𝐚 𝐢𝐧𝐟𝐫𝐚𝐡𝐞𝐥𝐢 𝐦õ𝐣𝐮𝐯ä𝐥𝐣𝐚𝐬.
Seetõttu kõlab veidi kummaliselt Triin Veberi järeldus, et “𝐢𝐧𝐟𝐫𝐚𝐡𝐞𝐥𝐢𝐥 𝐦õ𝐣𝐮 𝐞𝐢 𝐨𝐥𝐞”. Kui ikka mõõtmisi ei toimu ja uuringutes kasutatakse simuleeritud heli, siis on sellest raske lõplikke järeldusi teha. Vaja on pärisandmeid – tuleks mõõta infrahelirõhku paskalites, kasutada ei tohi inimese alumise kuulmislävega seotud suhtarvu, tulemused peavad olema kaalumata, kõrgresolutsiooniga ning lühikese ajasammuga. Samuti tuleb müratipud ja “pulseeriv” muster eraldi välja tuua.
Täiesti omaette emotsiooni tekitab uurimisküsimus: “𝐌𝐢𝐥𝐥𝐢𝐬𝐞𝐢𝐝 𝐭õ𝐞𝐧𝐝𝐮𝐬𝐩õ𝐡𝐢𝐬𝐞𝐢𝐝 𝐬𝐨𝐨𝐯𝐢𝐭𝐮𝐬𝐢 𝐬𝐚𝐚𝐛 𝐚𝐧𝐝𝐚 𝐩𝐨𝐥𝐢𝐢𝐭𝐢𝐤𝐚𝐤𝐮𝐣𝐮𝐧𝐝𝐚𝐣𝐚𝐭𝐞𝐥𝐞” – et siis ka uuringu teostajad mõistavad, et tegemist on poliitikaga, mitte tegeliku energiavajadusega?
Samas on tehtud üks oluline samm edasi: uuring tunnistab, et tuulikud 𝐡ä𝐢𝐫𝐢𝐯𝐚𝐝 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐢 ning et 𝐦ü𝐫𝐚 𝐨𝐧 𝐨𝐦𝐚 𝐢𝐬𝐞𝐥𝐨𝐨𝐦𝐮𝐥𝐭 𝐩𝐮𝐥𝐬𝐞𝐞𝐫𝐢𝐯, mitte ühtlane. Kui edaspidi arvestatakse, et tuugenid tekitavad impulssmüra, tähendab see ka reeglite ja hindamismetoodika täpsustamist. Ning kui inimene on häiritud, on üsna loogiline eeldada, et mõju on olemas ka elusloodusele – lindudele, nahkhiirtele ja teistele elustikurühmadele – seni ei ole ka sellega arvestatud.
Vastupidiselt Eestile on mitmes riigis viimasel ajal tuuleenergeetikas hoogu maha võetud, näiteks 𝐍𝐨𝐫𝐫𝐚𝐬 (maismaatuule arendamise paus ja rangemad reeglid), Ü𝐡𝐞𝐧𝐝𝐤𝐮𝐧𝐢𝐧𝐠𝐫𝐢𝐢𝐠𝐢𝐬 (hangete nurjumised ja tühistamised) ning 𝐑𝐨𝐨𝐭𝐬𝐢𝐬 (mitme Läänemere avamerepargi peatamine või ümberhindamine, samuti 29-st planeeringust 26 peatamine maismaal) – põhjuseks kõrge hind, keskkonnamõjud ja kogukondade vastuseis.
Ehk siis selle asemel, et kõiki ämbreid läbi kolistada ja hoogsalt tuuleenergiale panustada, võiks õppust võtta muust maailmast. Väliskapitalil põhinevad ettevõtted, kes siin hoogsalt arendada püüavad, ei tee meid siin rikkamaks – ei taga turvalisust ega ka paremat elujärge.
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
Allikas: sotsiaalmeedia