Keegi Eero Raun kirjutab vasakmeedias tuuleparkide saaga raames “Aastakümneteks tahaplaanile surutud maainimeste protestihääled haaras osavalt enda kontrolli alla populistlik seltskond, kelle eesmärgiks on senise poliitilise süsteemi lammutamine ning tekkinud segaduses võimu haaramine ja ligipääs maksutuludele sellises mahus, mis poleks võimalik senise demokraatliku ühiskonnakorralduse raames.
Ligipääsu kohta maksutuludele kirjutab Veiko Vihuri: “Vaat nii – maksutuludele tohib ligipääs olla üksnes valgetel jõududel, kes esindavad senist poliitilist süsteemi.
Tänan avameelsuse eest. Eesti Vabariigi kodanikele on selgeks tehtud, et senine poliitiline süsteem ei ole mõeldud EKRE-taolistele ja neil ei tohi olla juurdepääsu maksutuludele.
Kui Parempoolsed (ja Isamaa) Reformierakonda kritiseerivadki, siis üksnes selle eest, et viimased on läinud mõõdutundetult ahneks ja mängivad “populistlikule seltskonnale” kaardid kätte. Seltsimehed, süsteem ja maksutulud peavad olema meie kontrolli all!”
Ehk siis libaparempoolsed nõuavad, et olgu rahakotirauad edaspidi nende kätte antud, nüüd on nende aeg oma taskuid täita.
Rauna paskvillis on analüüsitud ka maainimeste tuulikuvastasust ja seal paistab taas silma riiklik propaganda: kui oled tuulikute vastu, oled madal ja harimatu; kui oled poolt, oled haritud, teadlik ja progressiivne. Varem on sama kasutatud laskealade laienduse, rändekvoodi ja homoagenda läbisurumisel.
Kodukootud “raunad” usuvad, et nemad arvavad õigesti, ja kes nende moodi ei arva, on mats. Ometigi on maainimesel ka ilma “populistideta” oma arvamus olemas. Esiteks saab igaüks neist aru, et mitmesaja meetri kõrguste tuulikute mets nende ümber pole silmale ilus, vaid on häiriv. Teiseks on nad näinud NordPooli pealt, et need monstrumid ei anna odavat elektrit. Kolmandaks, niipalju teadmisi mehhaanikast on igaühel, et mõista – see tuule mõjul ringikäiv suur seade tekitab igal juhul täiesti loomulikke nähtavaid ja nähtamatuid mõjusid ning kõik ei pruugi inimkehale hästi mõjuda.
Kui rääkida “populistidest”, siis EKRE on küll ainus erakond, kes on täielikult tuuleparkide vastu, kuid suurema osa tuulikutevastasest liikumisest on algatanud ja ülal hoidnud kohalikest kogukondadest esile kerkinud kodanikuühendused. Nemad on juhtinud ka näiteks võitlust Nursipalu laskeala laiendamise, fosforiidikaevandamise, sigade massitapmise, Rail Balticu ja palju muu vastu. See võitlus on kodanikutasandil vastupanuliikumine, mitte mingi poliitilise jõu “populism”.
See on tuntud propagandavõte, süüdistada kedagi, et ta “kasutab ära” rahulolematust. Jah, on jõude, kes kasutavad rahva rahulolematust ära. Saksamaal oli selleks Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), kes kehastus enne valimisi rändevastaseks, et tõeliselt immigratsioonivastaselt AfD-lt hääli ära võtta – tema “kasutas ära”. Kui AfD on kogu eksistentsi jooksul olnud immigratsioonivastane, siis tema ei “kasuta ära”, vaid ta ongi rändevastane ja talle antud hääled on tunnustus kauaaegse poliitika eest.
Ka Eestis kasutavad paljud erakonnad ära EKRE pikaajalisi põhiseisukohti, eriti enne valimisi, kui keegi on järsku põlevkivienergeetika poolt, teine venestamise vastu jne – ja pärast valimisi see retoorika kaob. EKRE retoorika on alati üks.
Kuidas saab EKRE tuulikutevastast võitlust enda huvides “populistlikult” ära kasutada? “Raunad” teavad väga hästi, et rahvuskonservatiivid on kliimaskeptikud ja rohepöörde-vastased, tuulepargid on üks kliimavõitluse osa ja seega on EKRE positsioon täiesti realistlik. Lisaks näevad EKRE poliitikud ainsana läbi, kuidas “puhast energiat” hoitakse vaid subsiidiumidega ülal, avatud majanduskonkurentsis kõrbeksid tuule- ja päikesepargid kohe. Lisaks mõjutavad tuulepargid EKRE tuntumaid tuulepargivastaseid poliitikuid Anti ja Evelin Poolametsa kõige otsesemalt, neil tuleks nende monstrumitega kodus kohe vastakuti ebameeldivalt tõtt vahtida.
Hoopis “eeroraunad” sogavad teadlikult kogu seda õhkkonda, mis meie ümber on. Tuulikuvastased ei ole petetud ega rumalad, nad on ilmselt just üks enam haritumaid selles vallas, samas kui Tartu Ülikooli teadlased täidavad oma uuringutega ilmselgelt poliitilisi ja ideoloogilisi tellimusi ning meedia kiljub kaasa – Maaleht väitis koguni, et tuulikute all tulevat hea uni.
Võitlusi tuleb jätkata, olgu nad pealegi populistlikud. “Näljamängud” on alanud, aga Kapitoolium kaotab, me teame seda.
Uued Uudised