Hääbuvad Venemaa soome-ugri keeled näitavad ka Eestile ja eestlastele, et suurkeelte pealetungis kaovad väikekeeled nii NLiidus kui ka euroliidus, ja seda sageli rahva enda tahtel. Või tahtejõu puudumisel.
Suvel pani protestiks udmurdi keele kadumise vastu enda põlema udmurdi teadlane Albert Razin. Nüüd kirjutab Postimees sellest, kuidas udmurdid loobuvad üha enam ise ja vabatahtlikult lastele oma keelt õpetamast ja noored udmurdid seda enam ei räägigi.
Pole mingit alust arvata, et nii juhtub ainult Vene impeeriumis ja vene keele pealetungi tõttu – täpselt sama juhtub ka Euroopa Liidus ja inglise keele ülimuslikuks muutmisel. Impeeriumiideoloogia on ju sama. Ka Eestis kirjutavad pedagoogid sellest, kuidas lastele meenub kõigepealt inglisekeelne sõna ja alles siis suudetakse (kui suudetakse) meenutada eestikeelset vastet.
Eesti noorte seas on väga levinud suhtlemine inglise keeles, filmidest pärit fraaside kasutamine naljatamisel ning kahjuks ka otsene arvamus, et eesti keel nagunii kaob ja inglise keel saab ülimuslikuks.
Ega siin muud pole enam teha kui eestimeelsetel inimestel õpetada oma lastele austust emakeele, kultuuri ja omariikluse vastu. Sest riiklikul tasemel toimub kõik kõlavatest sõnadest hoolimata vastupidiselt: inglise (ja vene) keelel lastaks ühiskondlikus elus võimust võtta, eesti keelt lahjendatakse nii sõnaliselt kui ka grammatikareeglite lihtsustamise kaudu, noortele surutakse vargsi peale multikultuursuse ideoloogiat, mille nood ka heal meelel vastu võtavad.
Eestlust saavad päästa veel vaid need inimesed, kes globalismiga kaasa ei lähe ja võitlevad eesti keele, meele ja kultuuri eest mistahes rindel.