Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside majanduspoliitika kannab kibedaid vilju ja nüüd tuleks Kaja Kallas kutsuda neid maitsma…
Citadele andmetel on eestlaste hinnang oma rahalise tuleviku osas suve lõpuks muutunud pessimistlikumaks. Panga värske ostubaromeetri järgi arvab 46 protsenti Eesti inimestest, et järgneva kolme kuu jooksul nende rahaline olukord halveneb – mais oli sama näitaja 43 protsenti.
Esimeses kvartalis uskus Citadele ostubaromeetri järgi oma rahalise seisukorra halvenemist 46 protsenti Eesti inimestest, teises kvartalis 43 protsenti ning nüüd on see tagasi 46 protsendi peal. “Eesti tarbijate ootused oma finantsseisu suhtes on aasta kõige pessimistlikumal tasemel. Põhjus peitub suure tõenäosusega juulis toimunud käibemaksu tõusus. Samuti on pikalt tulnud meie majandusest negatiivsemaid teateid, millel on samuti mõju tarbijate meeleolule. Hetkel on vähe teemasid, mis süstivad tarbijasse kindlustunnet,“ ütles Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane.
See, et Eesti tarbijad on muutunud oma finantsväljavaadete ja palgakasvu lootuse osas pessimistlikumaks, mõjutab terve majanduse taastumist. On loomulik, et keerulisemates oludes piiravad inimesed tarbimist, kuid see aeglustab omakorda majandust.
Citadele augustis läbi viidud ostubaromeeteri järgi usub kaks protsenti Eesti inimestest, et lähima kolme kuu jooksul võiks nende rahaline olukord paraneda märkimisväärselt, kaheksa protsendi hinnangul paraneb see veidi, 30 protsendi arvates jääb see muutumatuks, 31 protsenti usub halvenemisesse veidi ning 15 protsenti arvab, et olukord halveneb märkimisväärselt.
Kolmest Balti riigist on Eesti elanike finantsoptimism jätkuvalt madalaim. Lätis ootab rahalise olukorra paranemist viiendik inimestest ehk 21 protsenti ning halvenemist 22 protsenti. Leedus prognoosib 19 protsenti paranemist ja 21 protsenti halvenemist. Eestis on see suhe 10 ja 46 protsenti.
Rebane märkis, et Eesti majandus taastub naabritest selgelt aeglasemalt. “Kui Euroopa majanduses on inflatsioon aeglustumas ja intressimäärad on stabiilsemad, siis Eesti majandustsükkel jääb Lätist ja Leedust maha. Üldine pessimism, erasektori suur võlakoormus, kõrged intressikulud ja aeglane palgakasv pidurdavad taastumist. Finantsoptimismi suurenemiseks on vaja nähtavat paranemist sissetulekutes ja stabiilsemat tarbijakeskkonda,“ nentis Rebane. „Kasvav hinnatase ja teadmatus tuleviku ees ei lase olukorral paraneda, vaid süvendavad probleemi veelgi.“
Citadele pank uurib regulaarselt Balti riikide inimestelt, milliseks hindavad nad oma rahalist väljavaadet lähitulevikus. Värske küsitlus viidi läbi augustis koostöös Norstatiga, küsitledes igas Balti riigis 1000 inimest.