Ühe majanduspõgenikust aafriklase juhtum: “Hüvasti Itaalia, sa valmistasid mulle suure pettumuse!”

Itaalia väljaanne Il Messaggero räägib majanduspõgenikust Ghana noormehe Amoako Kwadwo juhtumist.

19-aastane ghanalane saabus pagulasena Euroopasse, kuid naasis kahe aasta päras EL-i abiga kodumaale, sest Itaalias nähtu põrmustas kõik tema roosilised ettekujutused heaoluühiskonnast.

Amoako Kwadwo Euroopasse tulek kestis 24 kuud ja see oli raske. Esiteks Sahara kõrbe ületamine, siis dramaatiline kogemus Liibüa vanglas, merereisi järel sattus noor mees Lampedusa saarele ja saabus lõpuks Paduasse, millest ta kunagi midagi ei olnud kuulnud. Ghanasse tagasi aga pöördus ta kiiresti rongi ja lennukiga, algul Paduast Roomasse ja sealt õhutsi Accrasse.

“Sellist elu, nagu Euroopas oli, ei osanud ma oodata,” tunnistab aafriklane. Amoako Kwadwo lugu sarnaneb paljude teiste Itaaliasse saabuvate alaealiste saatusega. Nad olid täis lootust ja ootusi, kuid siis mõistsid nad, et tegelikkus ei vastanud lubatule. Neile öeldi kodumaal, et Euroopas töö leidmine on lihtne ja palk aitab nii endal elada kui ka koju jäänud perekonda aidata, kuid tegelikkus oli täiesti teistsugune. Nüüd on ta väsinud ja ütleb, et ta ei leidnud seda, mida otsis.

Amoako on nüüdseks olnud juba paar nädalat oma pere juures Ghanas, kuid ta ei unusta kunagi pettumust, mida ta Itaalias koges. Ta majutati Bagnoli ümberasustatute laagrisse, kus menetletakse tuhandeid taotlusi. Mees töötas juhutöödel kahes piirkonna talumajapidamises, tehes rasket tööd, kusjuures esimeses kohas ei saanud üldse palka, teises sai 240 eurot.

Õnneks toetas Amoako Kwadwo kodumaale naasmist Padua valitsusväline organisatsioon siseministeeriumi vabatahtliku tagasipöördumise programmi kaudu, mida rahastab EL. Amoako sai reisihüvitist ja 1400 eurot 5 lehma ostmiseks, et alustada oma kodukülas uut elu – tema uueks unistuseks on tõulehmade kasvatamine kodumaal.

Ghanalase koju aidanud Padua  valitsusväline organisatsioon räägib sellest, et viimase kahe aasta jooksul on nad koju aidanud viis aafriklast. Nende arvates tuleks alustada ennetuskampaaniat, et migrantide kodumaal ei levitataks valeinfot sellest, kui väga aafriklasi Euroopas oodatakse ja millised suurepärased asjad neid ees ootamas on — nende haridus- ja oskustaseme juures saavad arvukad migrandid Euroopas elada vaid vaesemate eurooplaste tasemel, nad ei integreeru, vaid võivad muutuda sotsiaalsete plahvatuste allikaks või kuritegevuse kasvulavaks.

Paljud immigratsiooniküsimustega tegelevad Euroopa ametnikud on väitnud, et Aafrikas levitatakse teadlikult valeinfot migrantide heast vastuvõtust Euroopas — seda teevad nii kohalikud võimud, kes tahavad vältida rahulolematute noorte proteste sotsiaalse ebavõrdsuse ja korruptsiooni vastu kodumaal, ja soodustavad seega väljarännet; inimkaubitsejad, kes teenivad põgenike vahendamiselt meeletuid rahasummasid, ning lõpuks ka Sorose emissarid, kelle sooviks on massiväljarändega Euroopa rahvastik välja vahetada.

Aga mõistagi tähendab ühe aafriklase pettumus eurooplastele lootust — oleks vaid neid pettumusi rohkem, kusjuures uusi potentsiaalseid pettujaid enam üle Vahemere ei tuleks!

Allikad: Il Messaggero, kansalainen.fi.