29.11.2019
Sellest, et turvalisus on ka Eestis vähenenud, annavad märku tõkestavad kivikujud Raekoja platsi jõuluturu ees.
Üks värske uuring väidab, et üle poole eestlastest kartvat majanduskriisi ja immigrante – “kartmine” ja “hirm” on kahjuks Eestis meelevaldselt seostatud põhjendamatusega.
“Elanike kõrge hirmutunne varjupaigataotlejate, pagulaste ning immigrantide riiki sissevoolu ees” ei ole objektiivne hinnang – inimesed lihtsalt ei taha võõraid enda juurde, vaid eelistavad elada oma keele- ja kultuurikeskkonnas. Hirm võib olla sisserändega kaasneva terrorismi ja kuritegevuse ees, kuid Lääne-Euroopas toimuv näitab, et see on põhjendatud.
Uuringu tulemus toob positiivsena välja selle, et inimeste “hirmutunne” olevat varasemaga võrreldes vähenenud – kuid ilmselt pole see tingitud mitte migratsiooni positiivsemana nägemisest, vaid küsitletud on näinud, et massimigratsiooni on asutud mingil tasandil riigiti piirama.
“Silma paistab inimeste mure võimaliku majandus- ja poliitilise kriisi pärast, mis võib seada ohtu riigi suveräänsuse” – kahjuks pole aru saada, kas ohuna nähakse ainult Venemaad, või ka EL-i demokraatia ahenemisest tingitud sisekriisi, tema vastuolusid USA-ga ja liikmesriikide suveräänsuse kadumist föderaliseerumise kaudu. Või siis rändepakti pealesurumist.
Inimeste hirm majanduskriisi ees aga on reaalne ja see on suuresti tingitud eelmisest majandussurutisest, mil Reformierakond jättis kõik Eestimaa inimesed toeta, andes nad pankade ja igasuguste nöörijate meelevalda, ning soodustades väljarännet.
Aga uuringutulemustest kirjutab BNS: “54 protsenti eestimaalastest kardab majanduskriisi ning 51 protsenti tunneb hirmu varjupaigataotlejate, pagulaste ning immigrantide sissevoolu pärast riiki, selgus ERGO kindlustusseltsi ja uuringufirma SKDS poolt koostatud turvalisuse uuringust.”
Samas on riiklik stabiilsus ja julgeolek viimase viie aastaga kasvanud kõigis kolmes Balti riigis. “Ühtviisi paistab kõigis kolmes Balti riigis silma inimeste mure võimaliku majandus- ja poliitilise kriisi pärast, mis võib seada ohtu riigi suveräänsuse. Kui Eestis on säärane hirm 54 protsendil inimestest, siis Leedus 62 protsendil ja Lätis koguni 69 protsendil inimestest,” ütles ERGO kindlustusdirektor Andres Konsap pressiteates.
Uuringutulemustest hakkas silma ka elanike kõrge hirmutunne varjupaigataotlejate, pagulaste ning immigrantide riiki sissevoolu ees. Nimelt on 51 protsenti eestimaalastest, 58 protsenti lätlastest ja 40 protsenti leedulastest selle pärast tõsiselt mures.
“Positiivne on seejuures vaid asjaolu, et võrreldes 2017. aastaga on hirm pagulaste ja immigrantide ees kõigis kolmes riigis siiski vähenenud. Toona tundis end ohustatuna 60 protsenti eestimaalastest, 64 protsenti lätlastest ja 50 protsenti leedulastest,” märkis Konsap.
Sõjalise konflikti ees on kõige suurem hirm lätlastel, kellest koguni 56 protsenti pelgab relvakonflikti puhkemist riigis. Leedus on vastab näitaja 50 protsenti ja Eestis kõige madalam ehk 35 protsenti.
“Uuringutulemused näitavad, et inimeste turvatunne seoses riikliku julgeolekuga kasvab, ent arenguruumi on veel kõvasti. Võrreldes viie aasta taguse ajaga on näitajad paranenud kõigis kolmes Balti riigis. Huvitav on aga seegi, et võrreldes teiste vanusegruppidega tunnevad riikliku julgeoleku pärast rohkem muret kodanikud vanuses 18-24 ja 64-75 eluaastat,” selgitas Konsap.
Uuring on läbi viidud koostöös Läti avaliku arvamuse uuringu keskuse SKDS-iga ning selles osales representatiivse valimina 1005 inimest Eestist, Lätist ja Leedust, kokku on andmestikus seega enam kui 3000 inimese vastused vanusevahemikus 18-74 aastat. Varasemalt on sama uuring läbi viidud aastatel 2014, 2015 ja 2017.