04.02.2024
Ukrainas sõdivad naised, paljud mehed redutavad põgenikena välismaal.
Ukrainal on rindele mehi vaja, sellest räägitakse sõdivas riigis üha rohkem. Eestis on väidetavalt üle 7000, Euroopas 800 000 ukraina sõjaväekohuslast. Kas pidevalt Ukraina toetamisest jutustav Kaja Kallase valitsus valmistub liitlast meeste kojusaatmisega aitama?
Ukraina ülemraada peab võimalikult kiiresti vastu võtma ajakohastatud, aja nõuetele vastava mobilisatsiooniseaduse, vahendas portaal Unian pühapäeval kaitseministeeriumi pressi- ja teabeosakonna juhataja Illarion Pavljuki sõnu.
“Eelnõu arutamine demokraatlikus riigis on täiesti normaalne protsess. Teine asi on see, et käib sõda ja meil pole palju aega. Seetõttu tahaksin väga, et hakkaksime võimalikult kiiresti liikuma seaduseelnõu hääletamise poole,” lausus Pavljuk.
Tema sõnul on uuendatud mobilisatsiooniseaduse eelnõu kaitseväe täiendamiseks ja tugevdamiseks üsna tõhus. Ministeeriumi esindaja rõhutas, et see dokument vastab aja nõuetele ja on väga oluline.
“See sisaldab võtmenormi teenistusaja pikkuse, selle 36 kuu kohta. Sest te ei saa joosta määramatut distantsi. Määramatut distantsi on äärmiselt raske joosta. Teame hästi, et on väga oluline teada, kui kauaks ma sõjaväkke lähen? See kindlus on väga tähtis ja seaduseelnõu sisaldab ka teisi norme, mis võimaldavad seda kindlust tagada, muutes mobilisatsioonimehhanismi ennast tõhusamaks, arusaadavamaks ja läbipaistvamaks,” märkis Pavljuk.
30. jaanuaril esitas valitsuskabinet parlamendile mobilisatsiooniseaduse eelnõu uuendatud versiooni. Dokumendis pakuti välja mitmeid uuendusi, eelkõige teenistussekutsumise vanusepiirangu alandamine 27 aastalt 25 aastale.
Kui eelnõu vastu võetakse, kaob Ukrainas ajateenistus. Selle asemel kehtestatakse kohustuslik sõjaväeline algõpe 18–24-aastastele. See kestab maksimaalselt viis kuud.
Lisaks läbivad kõik kodanikud pärast mobilisatsiooni 2-3 kuu jooksul kohustusliku sõjalise väljaõppe. Kohe pärast mobilisatsiooni ei saa inimest rindele saata. (BNS)
Kõik see hõlmab ka neid mehi, kes elavad Eestis, paljud neist olid siin ka enne sõja algust, paljud aga on selle eest põgenenud.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas laupäeva õhtul tehtud pöördumises läänepartnerite ühtsuse sälitamise tähtsust, mis annaks Kiievile võimaluse alistada teda rünnanud Venemaa.