Eesti digiriigi fassaadi taga haigutab kuristik, kus tavalised inimesed on jäetud kurjategijate ees täiesti kaitsetuks.
Meile meeldib rääkida solidaarsusest ja turvalisusest, kuid reaalsus on see, et koos Ukrainast tulnud massilise rändelainega ujutati Eesti üle uue, ülbe ja agressiivse kuritegevuse lainega. Telefonikelmid viivad Eesti elanikelt ära kümneid miljoneid eurosid ja riik laiutab vaid käsi. See ei ole mingi anonüümne internetiprobleem, vaid reaalne tänavakuritegevus meie kodude lävel.
Vaid mõned päevad tagasi, 3. juunil, pidas politsei Haapsalus kinni 19-aastase Ukraina kodakondsusega mehe, kes tegutses skeemis rahakullerina. Ja see on vaid jäämäe tipp. Politsei- ja Piirivalveamet arreteerib pidevalt noori Ukraina mehi, kes saabuvad Eestisse, üürivad siin kortereid ja hakkavad kohapeal kulleritena eakatelt inimestelt sularaha kokku korjamas.
Just Ukraina niinimetatud sõjapõgenike saabumisega algas Eestis sellises mahus füüsiliste rahakullerite laine. Riik on osutunud sinisilmseks ja lasknud kontrollimatult üle piiri mehi, kes selle asemel, et oma kodumaad rindel kaitsta, toimetavad Eesti riigis kelmidena ja röövivad meie kõige nõrgemaid – pensionäre ja vanureid. Uurimisorganite andmed kinnitavad, et suur osa nendest massiivsetest petuskeemidest organiseeritakse Ukrainas asuvatest illegaalsetest kõnekeskustest.
Tänu tehisaru arengule räägivad need kurjategijate käsilased meiega juba veatut eesti keelt. Meie e-riik ja sideoperaatorid ei ole aga suutnud luua süsteeme, mis suudaksid need kõned ja välismaised numbrimaskeeringud blokeerida. Kui riigilt kaob sent, on terved ametkonnad jalgel. Kui aga Eesti inimestelt pumbatakse kümned miljonid välismaale, piirdub riik hoiatavate pressiteadetega ja süüdistab ohvreid naiivsuses.
Selle jultumuse ja riikliku abituse musternäidiseks on Küprosel tabatud Ukraina kodanikust telefonikelmide võrgustiku üks juhte Artur Yermolayev, kelle juhitud ühendus teenis maailmas pettustega ligi 100 miljonit eurot, sealhulgas 5,4 miljonit eurot otse sadadelt Eesti ohvritelt. Selle asemel, et see kuritegeliku jõugu ninamees pikaks ajaks trellide taha saata, on Eesti prokuratuur sõlminud temaga erakordse kokkuleppe. Kui mees maksab prokuratuuri deposiitkontole 8,5 miljonit eurot, lastakse see miljonärist kelm pärast kõigest viiekuulist eelvangistust otse kohtusaalist eralennukiga minema lennata, määrates talle reaalse vangistuse asemel sisuliselt tingimisi karistuse ja riigist väljasaatmise.
See on sulaselge signaal rahvusvahelistele kelmidele: varastage Eesti inimestelt miljoneid, riik teeb teiega soodsa kokkuleppe, võtab vahelt oma osa ja laseb teil rahas supeldes minema lennata! Selline “õigusemõistmine” sülitab näkku igale kannatanule, kes on oma säästudest ilma jäänud.
Eesti inimene ei pea maksma kinni riigi suutmatust tagada sisejulgeolekut ja kontrolli oma territooriumi üle. Me nõuame resoluutseid ja koheseid samme:
1. Ranged piirikontrollid ja taustakontrollid: Iga riiki sisenev välismaalane peab läbima range kontrolli. Humanitaarabi ja põgenikestaatus ei tohi olla kilbiks kurjategijatele.
2. Nulltolerants ja reaalsed vangistused: Kuritegelike võrgustike juhid ja nende kohapealsed käsilased peavad kandma maksimaalseid reaalsete aastate pikkuseid vangistusi siinsetes vanglates, mitte pääsema vabadusse miljonite eurode eest ostetud kokkulepetega. Pärast karistuse kandmist peav järgnema eluaegne Eestisse ja Schengeni alale sisenemise keeld ilma ühegi möönduseta.
3. Pankade ja sidefirmade vastutus: Sideoperaatorid, kes lubavad võltsitud numbritega kõnesid Eesti võrku, ja pangad, kes lasevad kahtlastel miljonitel takistamatult välismaale voolata, peavad hakkama rahaliselt vastutama.
Kui riik ei suuda kaitsta oma kodanike vara ja lubab külalistel kohalikke paljaks varastada, kaob igasugune usaldus riigiinstitutsioonide vastu. Riigi esmane ja võõrandamatu kohustus on tagada oma kodanike turvalisus ning vara kaitse.