25.09.2022
Vasak pool on kõik, parem pool saab siis, kui üle jääb.
Pühapäevahommikune Tallinna linnaliinibuss number 5. Peamisteks sõitjateks on Männikult linna suunduvad vene rahvusest pensionärid. Vineeri peatuses sisenevad kaks noort ukrainlannat lastega ja õhutemperatuur langeb kohe mitu kraadi. Muide, sama asi kordub tagasiteel pärastlõunal, kui samas bussis vestlevad kõva häälega kaks tursket ukraina meest – siis vaatab vähemalt üks eestlane ka, et mida need jõujuurikad siin Eestis teevad.
Pirita rand pühapäeval. Ainult vene keel. Kaks meest parandavad “bljädide” saatel pead. Pirita “naberežnaja” on täis kala püüdvaid vene pensionäre, seljas militaarmustriga tsiviilriided. Muide, selliseid riideid hakati tootma põhjusel, et sõjaväetaustaga inimesed tunneks ennast ka tsiviilmaailmas hästi, ja moemaailm võttis selle stiili üle. Kelle armee moodi tahavad vene pensionärid ennast tunda, pole vist vaja pikalt arvata.
Suvel oli just Pirita rannas konflikt vene mehe ja ukrainlannade vahel, mida meedia kõvasti võimendas. Selles pole midagi imestamisväärset, et sõnavahetus just Pirital toimus, sest see ranna-ala on juba teine “Stromka”, Lasnamäe suvitusrajoon, kust eestlased hakkavad juba Haabneeme randa ära kolima.
Reformierakond algatas ulatusliku Ukraina põgenike vastuvõtu ja see toimub täiesti stiihiliselt ka praegu. Samas on liberaalsete valitsuste (ka Keskerakonna) toel toimunud ulatuslik venestamine, peamiselt endise Nõukogude Liidu maadest venekeelse odavtööjõu sisseveo kaudu, mida Reformierakond välismaalaste seaduse muudatustega veelgi kiirendas.
Riigil pole praegu mingit kontrolli toimuva üle, paralleelselt tulevad Eestisse nii putinismimeelsemad venelased kui ka ukrainlased. Valitsusel pole ilmselt kunagi pähegi tulnud, et need kaks rändevoolu toovad omavahelise konflikti ka Eestisse kaasa. Ilmselt mõeldakse, et küll nad “lõimuvad”. Võib-olla on suurem konflikt jäänud olemata, sest “ukrainlastest” on suurem osa venekeelsed, peamine kokkupõrge võib tekkida, kui venelased kuulevad ukraina keelt, aga ukrainameelsus pole kuuldavasti veel konflikte tekitanud – enamik ukrainlasi ei taha ka eestlastega suheldes Putinit sõimata, kuidagi ükskõiksemad on nad meist.
Eesti riik kestabki edasi nii, et Reformierakond venestab riiki aktiivselt, Keskerakonna esindusnäoks on ehtne “Kremli ööbik Yana Toom, keda Jüri Ratas ja Jaanus Karilaid puhtalt vene valijate häälte pärast tuliselt kaitsevad, kogu riik aga liigub multikultuurse riigi suunas, kus varsti on samasugused konfliktid, nagu Saksamaal sisserännanud türklaste ja kurdide vahel.
Rahvusmeelsetel eestlastel läheb aina raskemaks, sest ühest küljest muutuvad eurooplastest venelased põlisrahva vastu aina vaenulikumaks, Lääne_Euroopa kogemus aga näitab, et sealtpoolt tulevad neegrid ja moslemid on sama hullud.
Uued Uudised
