Ukraina vajab läbimurdeks sõjamehi, kuid suur osa neist varjab ennast endiselt välismaal

Eesti hoiab endiselt oma territooriumil suurt hulka sõjaväeealisi Ukraina kodanikke ning võtab siia üha uusi juurde – kui valitsus mõtleks sõdiva riigi toetamist tõsiselt, teeks ta temaga koostööd, et anda Ukrainale tagasi tema sõdurid. Kaja Kallase valitsus koos vene kodanikke hellitava sotsist siseministri Lauri Läänemetsaga on üles näidanud piiritut ükskõiksust desertööride tagasisaatmise suhtes ja on isegi sellele vastu töötanud, ning Kristen Michal jätkab sama poliitikat.

Ukraina aga vajab mehi hädasti. ERR vahendab: “Ukraina loob 2025. aastal sõjaks uusi mehhaniseeritud brigaade, kirjutab väljaanne Forbes.

Uute brigaadide loomine sõltub kahest asjast: edukast mobilisatsioonist ja jätkuvast välistoetusest Ukraina sõjalistele jõupingutustele. Uute brigaadide värbamise allikaks on mobiliseerimine. Tõenäoliselt annavad välisliitlased neile suurema osa vajaminevatest raskerelvadest.

Paberil on 10 brigaadi jaoks vaja 20 000 sõdurit. Maikuus jõustunud Ukraina mobilisatsiooniseaduse eesmärk on meelitada relvajõududesse veel pool miljonit inimest, alandades sõdurite vanust 27-lt 25-le, lisades karistusi kutsest kõrvalehoidmise eest ja pakkudes vabatahtlikele rohkem stiimuleid.

Ukraina peab kaotuste korvamiseks mobiliseerima piisavalt väge, samuti lisaväge uute brigaadide ja neile vajalikele toetusüksuste tarvis. Vaid 38 miljonilises riigis, mis peab üleval juba miljonilist sõjaväge, on seda lihtsam öelda kui teha.

Ega asjata plaani Ukraina kaitseministeerium värvata sõdureid suurest välismaal elavate ukrainlaste reservist. Euroopa Liidu riikides oli möödunud aasta lõpu seisuga saanud ajutise kaitse umbes 768 000 Ukraina meest vanuses 18-64 aastat, selgus The Associated Pressini jõudnud EL-i andmetest.”

Praegu näib, et lääneriigid ja sealhulgas ka Eesti, ei kiirusta väga ei relvastuse ega meeste andmisega, patriootlikud karjed ilmselt summutavad Kiievi abipalved.

Uued Uudised