15.04.2021
Rohepöörde kliimanõuded võivad põllumajandusele väga pärssivateks osutuda. Pilt on illustratiivne.
Kuivõrd korruptsioonikoalitsioon on põllumeestele lubanud Ukraina tööjõu kohaletoomise, siis peaksid nood ülirahul olema – paraku tuleb neil valmistuda ka roheliseks mõttelaadiks ja tegevuseks, mis siiski ei tähenda kõigele rohelisele vaba tee andmist.
Enamik põllumajandustootmise harusid on tegelikult sellised, mis on paduroheliste silmis lausa kliimahävitajad – sealhulgas piima- ja eriti lihatootmine, aga ka taimekasvatuses massiliselt kasutatavad väetised ja kahjuritõrjevahendid. Eriti just suurtootjad peaksid juba ette arvestama, et surve neile hakkab selles osas tohutult kasvama ja kliimameetmed hakkavad valusalt nende rahakoti pihta käima.
Praegu võimulolev valitsus ei ütle “ei” ühelegi kliimahüsteerikute ega teiste survegruppide ettepanekule – kui näiteks loomakaitsjad saavutavad karusloomafarmide sulgemise, siis järgmisena võetakse ette puurikanad, lõas lehmad ja sigade tapmine. Ega survegrupid ühe võidu järel pidama jää – kunagi jõutakse ka vihmausside kaitsmiseni künni ajal.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis maaeluminister Urmas Kruusele pöördumise, milles rõhutab järgmise aasta riigieelarves ja riigieelarvestrateegias tehtavate valikute tähtust põllumajandussektori eduka rohepöörde saavutamisel, kirjutab BNS.
Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus väidab pressiteates, et “Põllumajandustootjad on valmis rohepöörde eesmärkide saavutamiseks keskkonnahoidu investeerima, /…/ tema sõnul tähendab lähiaastatel kavandatav rohepööre põllumajandus- ja toidusektori jaoks nii uusi võimalusi kui ka üsna suuri väljakutseid.”
Nii et Sõrmus on hüsteeriasse kalduva rohepöördega nõus, samas aga pole tema soovid sellega eriti seotud: ta tahab lisa põllumeestele suunatud COVID-19 kriisiabile, samuti et ettevõtjatele oleks tagatud võrdsed võimalused Euroopa Liidu (EL) ühisturul.
Roomet Sõrmus oli äge EKRE osalusega valitsuse kritiseerija, kuid nüüd on tal mure: ta nõuab, et vähemalt praegusel tasemel tuleb säilitada ka põllumajanduses kasutatava diislikütuse, gaasi ja elektri aktsiisisoodustused. Koja hinnangul on kütuseaktsiisi langetamine põllumajandussektori toetamiseks väga selgelt suunitletud ja tõhus meede kodumaise tootmise hoidmiseks ja soodustamiseks. Vastavad aktsiisialandused aga tegi EKRE rahandusminister Martin Helme, keda EPKK sisserände piiramise pärast lausa vihkab.
“Loodame, et tuleva aasta riigieelarve koostamisel tehtavad otsused ja valikud toetavad valitsusliidu eesmärki väärtustada riikliku toidujulgeoleku tõstmiseks kohalikke tootjaid ja kodumaiseid toiduaineid,” ütleb Sõrmus.
Tuletagem meelde, et Põllumajandus-Kaubanduskoda tahab riiklikku toidujulgeolekut, kohalikke tootjaid ja kodumaist toodangut luua …välismaise ehk Ukraina tööjõu abiga. Ehk siis väärtustab EPKK ise välismaist.
Mis aga puutub valitsuse rohepöördeplaanidesse, siis põllumajandus on keskkonna-alaselt väga kliimatundlik valdkond ja rohepööre tähendab enamikule tootjatest suuri lisakulusid, mida eurorahad tõenäoliselt ei kompenseeri.
Ida-Virumaa kaevurid ja energeetikud on juba aru saanud, et EKRE on ainus erakond, kes ei luba kliimahüsteerial põlevkivienergeetikat rapsides ja ülepeakaela lõpetada. Põllumeestel on veel pikk tee selleni, et mõista, mis ikke nad kampaania korras läbiviidava rohepöördega endale kaela saavad.