20.01.2019
Erinevad kaamerad on küll vajalikud seaduserikkujate avastamiseks, kuid laias laastus loovad nad suure jälgimiskeskkonna.
Sel nädalal puhuti üles pseudoskandaal Sinise Äratuse väidetava trollimisega. Varikontodega seoses aga on rahvusmeelsetel inimestel omad kogemused.
Nimelt blokeeritakse rahvuskonservatiivse mõttelaadiga inimesi pidevalt – asi algab kellegi sallivuslase kaebusega, siis teatab Facebook, et postitus ei vastavat “community” nõuetele ja see kustutatakse, postitaja aga võib saada blokeeringu ja sageli päris pika. On ette tulnud ka kontode kustutamisi. Seetõttu tehakse sageli endale uus varikonto.
EKRE Soome osakonna liige Renee Riisenberg kirjutab: “Mul on Facebookis kustutatud 4 kontot. Esimese kahe puhul sain mitmeid hoiatusi ja blokke selle eest et mu mõtted ei vasta kogukonna standarditele. Kaks viimast kustutati aga ilma ühegi hoiatuseta. Facebookis piisab kolmest salajasest kaebusest su postituse või kommentaari pihta ja saad karistada ning kui asi jätkub, siis su konto suletakse.
Sellise represseerimise vastu on mul parimatel päevade olnud 8 kontot. Ma teen omale kontod alati oma nime ja pildiga. Ma ei ole mõelnud valeidenditeedi peale enne, aga selle loo taustal võtan päevakorda. Esimese reaktsioonina arvasin, et Ruuben käitus valesti, aga järele mõeldes arvan, et ta tegi õigesti.
Kuigi ma sotsiaalmeedias olen alati oma isikuga, siis tunnen puudust tegelikust vabadusest. Mind isiklikult häirib ühiskonna kontroll minu üle. Mind häirib näiteks see, et ma pean olema kuhugi sisse kirjutatud. Mind häirib see, et ma sõidan mööda teed, kus iga poole kilomeetri tagant on kiiruskaamera.
USA-s California osariigis keelati kiiruskaamerad. Mind väga segab sõita robotitaoliste kontrollmasinate vahel. Mind segab see, et kui unustan parkimiskella, siis saan trahvi. Kord mul puudus parkimiskell ja kirjutasin paberile parkimise aja, ja sain trahvi. Ma saan aru, et meetmeid korra ja turvalisuse tagamiseks on vaja, aga kust jookseb piir, kus meetmed hakkavad ahistama vabadust? Seega kõrvalehiilimine riigi poolt määratud idenditeedist tundub mulle üks vaba olemise võimalustest.”
Seda võiks täiendada ühe kommentaariga sotsiaalmeediast: “Kogu see krempel on justkui vajalik ühiskonna toimimiseks – aga mis saab siis, kui võimu haaravad vaenlased, näiteks Putini käsilased? Siis neil neil olemas täiuslik süsteem Eesti ühiskonna kontrollimiseks!”
Ilmselt pole keegi ka nii naiivne, et usuks Eesti sedavõrd demokraatliku olevat, et inimene võib ennast vabalt väljendada, kartmata halvakspanu erinevate ühiskonna institutsioonide poolt.
Renee Riisenberg lisab: “Leidsin ühe artikli sel teemal ja ma ei oskaks teemat paremini lahti rääkida kui artikli autor.” Kõnealuse vihje leiab SIIT.