Kui senine president Alar Karis teatas Võidupühal oma loobumisest, siis pärast seda on mängitud uue võimaliku riigipea nime väljakäimisega piinlikku komejanti. Ainult EKRE tõi juba kevadisel volikogul välja oma kandidaadi Mart Helme, kelle kandidatuur erakonna kongressil ka ühehäälselt kinnitati. Samas on Toompeal juba vähemalt pool aastat sosistatud Ülle Madise nime, keda liberaalne leer tahab enda presidendiks teha. Madise ise aga on seni vait polnud, kuid nüüd on hakanud suud paotama. Selline kummaline pimesikumängimine näib aga süvariigi poolt hoolikalt läbimõeldud plaanina ning see, miks Madisel pole lastud siiani ei ega jah öelda, on labaselt lihtne – tema ametis kandideerida tekib huvide konflikt!
Lühidalt öeldes: õiguskantsler peab olema sõltumatu, presidendikandidaat aga vajab Riigikogu liikmete toetust. Kandideerimiseks peaks ta oma ametis tagasi astuma, kuid tema vaikiminegi on juba erapooletust kahjustanud, sest see on liiga pikaks veninud samal ajal kui tema nimega nii vabalt ja kõlavalt ringi käiakse.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak ütleski eile, et Ülle Madise on Reformierakonnale väljendanud oma valmisolekut presidendiks kandideerida, aga juhul, kui on olemas laiapõhjane toetus. See on aga otsene viide sõltumatuse kaotamisele ja manipulatsioonile, sest Madise on siiski veel õiguskantsleri ametis.
Tallinna Ülikooli avaliku õiguse ja õigusteooria külalisprofessor Madis Ernits küsis oma hiljutises Riigiõiguse blogis ilmunud kommentaaris „Kas õiguskantsler saab ametist lahkumata anda nõusoleku oma kandidatuuri ülesseadmiseks?“ Ja vatsas: „ Kui ametis olev õiguskantsler asub kandideerima presidendiks, siis soovib ta saada tema poolt järelevalvatavalt institutsioonilt otsust, mille vastu on tal otsene isiklik huvi, kuid mida see institutsioon ei ole kohustatud langetama“.
Madis Ernits: „Põhiseaduse järgi on õiguskantsler seatud teostama järelevalvet seadusandliku riigivõimu üle, mida teostab Riigikogu. Teiselt poolt on just Riigikogu see, kes saab esimesena võimaluse valida presidenti. Kui ametis olev õiguskantsler asub kandideerima presidendiks, siis asub ta taotlema sellelt institutsioonilt, kelle üle ta teostab järelevalvet, talle soodsat poliitilist otsust.“
Nagu me teame, siis praeguseks on Reformierakond, Eesti 200 ja ka sotsid välja käinud, et nad toetaksid Ülle Madiset, kui ta soostuks kandideerima. Kuna EKRE on kindlalt Mart Helme selja taga, siis samal ajal masseeritakse Isamaad ja Keskerakonda, et süvariigi poolt vormitud Madise Riigikogus ära valida. Viimased kaks näivat lollimängimise järel kalduvat samuti liberaalide-globalistide poole.
Vaatame veel, mida kirjutas professor Ernits: „Õiguskantsleri seaduse § 12 lg 1 punktide 1 ja 2 järgi ei tohi õiguskantsler oma ametisoleku ajal olla mõnes teises riigiametis ega osaleda erakondade tegevuses. Grammatiliselt tõlgendades võiks justkui väita, et sõnaselget keeldu asuda kandideerima presidendiks sellest ei tulene, ja kui õiguskantsler osutub presidendiks valituks, küll ta siis jõuab ka tagasi astuda. Kuid see põhjendus ei rahulda, sest põhiseadusele tuleb läheneda sisuliselt.“
PS § 139 lg 1 järgi on õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Sama kordab õiguskantsleri seaduse § 1 lõige 1. Tema põhiseaduslik funktsioon on seega olla järelevalvaja ja kontrollija. Õiguskantsler ei osale poliitilise tahte kujundamises, vaid kontrollib, kas kujundatud poliitiline tahe jääb põhiseaduse piiridesse. Õiguskantsleri ülesanne ei ole ise poliitilisi otsuseid langetada, vaid aidata tagada põhiseaduse ülimuslikkus.
„Õiguskantsler ei pea mitte ainult olema sõltumatu, vaid ka näima sõltumatu. Ametiga kaasneb kohustus vältida kõiki tegevusi, mis võivad sõltumatust kahjustada. Kõige rohkem kahjustab sõltumatust huvide konflikt,“ kirjutab Madis Ernits. „Kui ametis olev õiguskantsler asub kandideerima presidendiks, siis soovib ta saada tema poolt järelevalvatavalt institutsioonilt otsust, mille vastu on tal otsene isiklik huvi, kuid mida see institutsioon ei ole kohustatud langetama. Teisisõnu, sellisel juhul asub õiguskantsler taotlema sellelt institutsioonilt, kelle üle ta teostab järelevalvet, talle soodsat poliitilist otsust. Taoline teguviis kahjustaks õiguskantsleri institutsiooni iseloomustavat distantsi kontrollitava suhtes. See kehtib juba siis, kui ametis olev õiguskantsler vihjab soovile poliitilisele ametikohale kandideerida mitteametlikus vestluses mitteformaalselt.“
Madis Ernits on lisab, et ka õiguskantsleri liiga pikk vaikimine sel teemal kahjustab institutsiooni sõltumatust: „Kui õiguskantsleri võimalikku kandidatuuri arutatakse avalikult, kuid ta jätab pikema aja jooksul kinnitamata või ümber lükkamata, kas ta on valmis kandideerima, tekib olukord, kus õiguskantsleri edasine käitumine võib objektiivselt näida mõjutatuna võimalikust soovist säilitada head suhted nende poliitiliste jõududega, kelle toetusest presidendiks valimine sõltub. Niisugune ebamäärane seisund võib kahjustada õiguskantsleri institutsioonilist sõltumatust isegi siis, kui tegelikku kokkulepet või kandideerimisotsust veel ei ole.“
Kuid just vaikimine ongi siin plaani osa samal ajal kui paisatakse eetrisse üha uusi ja kummalisemaid nimesid, et vett sogasemaks ajada.
„Mis juhtub, kui õiguskantsler ikkagi teatab ametist lahkumata oma soovist kandideerida presidendiks?“ küsib Madis Ernits. „Teoreetiliselt kujutab huvide konfliktiga kaasnev olukord, kus õiguskantsler ei vasta enam põhiseadusest tulenevale sõltumatuse nõudele, endast siiski probleemi, mis võib kaasa tuua ka õigusliku järelmi.
Presidendikandidaadid saab ametlikult registreerida kuni 24. augustini.
Riigikogu koguneb uut presidenti valima 2. septembril, kui toimub esimene hääletusvoor. Valituks osutub kandidaat, kes kogub vähemalt 68 häält. Päev hiljem toimub vajadusel riigikogus teine hääletusvoor, kuhu saab esitada ka uusi kandidaate. Kui mitte keegi ei saa piisavat toetust, toimub samal päeval kolmas hääletus kahe enim hääli saanud kandidaadi üle.
Kui president jääb Riigikogus valimata, valib riigipea valimiskogu, kuhu kuulub 107 volikogude esindajat ja 101 riigikogulast. Valimiskogule tuleb presidendikandidaadid esitada seitsmendast viienda päevani enne valimiskogu toimumist.
Allikas:
https://www.err.ee/1610100337/madis-ernits-oiguskantsleri-presidendikandidatuurist